Postimehe aruanne: õhtu Kiievis, mis pisaraid ei usu

Liverpooli väravavaht Loris Karius.

FOTO: David Klein / Sportimage/PA Images/Scanpix

Meistrite Liiga finaal Kiievis läks ajalukku ühe säravama vahetusmängija (Gareth Bale) sekkumise kui ka suurema ebaõnnestuja (Loris Karius) poolest. Mida Postimees Reali ja Liverpooli mängust märkmikusse kirja pani?

Ikkagi: kaadrid otsustavad kõik. Enne mängu räägiti väsimatult: Real on suurem, rikkam, võimsam, kogenum ja nii edasi. Liverpooli treener Jürgen Klopp kuulas neid jutte, muigas ja ütles päev enne mängu: «Muidugi on Realil enne avavilet tänu finaalide- ja võidukogemusele eelis. Aga siis mäng  algab ja võib juhtuda mida iganes.»

Ometi tõestas elu taas: individuaalsel meisterlikkusel on jalgpallis võtmekaal. Gareth Bale’i imeline võiduvärav tõestas korraga kaht tõde: et Reali pink on kadestamisväärselt pikk ja et seal tulevad absoluutse maailmaklassiga mängijad. Bale jõudis väljakul viibida 122 sekundit, ei puutunud kordagi palli, kuni saatis Loris Kariuse väravasse käärlöögi, mis konkureerib mitte ainult Meistrite liiga finaalide, vaid kogu ajaloo kaunima värava tiitlile.

Kui Bale kehastus positiivseks, siis Karius antikangelaseks. Uelslase superlöögi vastu oli ta võimetu, kuid kahe ülejäänud väravaga läheb omakorda Meistrite liiga kõikvõimalikesse negatiivsetesse TOP-idesse. Need mõlemad olid niivõrd lapsikud ja labased eksimused, et siin on sõnad liigsed. Kaotada niimoodi Meistrite liiga finaal…

Pisarate õhtu. Seni tuli meistrite karikasarja ajaloos ette vaid üks kord, kui finaali avapoolajal tuli teha kaks vahetust (1975 Müncheni Bayern – Leeds). Nüüd korrati seda «saavutust» - viieminutilise vahega pidid poolaja keskel lahkuma esmalt Mo Salah ja seejärel Dani Carvajal. Mõlemad mehed lahkusid riietusruumi pisarais, mis peegeldas ilmekalt, kui palju on sellises mängus kaalul.

Liverpoolis tänavuses 51 mängus löödud 44 väravaga jumala seisusse tõusnud Salah sai haiget, kui Reali kapten Sergio Ramos talle «käeluku­» tegi. Õlg läks paigast ja oligi kogu lugu – niivõrd õnnetul moel ja kohas lõppes egiptlase imeline hooaeg. Esialgsete teadete kohaselt peab ta eemale jääma ka MM-finaalturniirist. Carvajal väänas aga saatuslikult hüppeliigest.

Kahtlemata oli kaotus isikkoosseisus Liverpoolile  suurem. Salah lahkus Cristiano Ronaldo lohutuse saatel – tema pidi paari aasta eest EM-finaalis varakult vigastuse tõttu kõrvale astuma, kuid Portugal tõi talle tiitli. Liverpool Salahile tuua ei suutnud.

Vähe Salah’st ja Carvajalist, fännide ees käis pisarsilmil vabandamas ka Karius, õhtu ülekaalukalt õnnetuim mees.

Mis teisel poolajal järsku juhtus? Kui vaat et kõik eksperdid ootasid väravate tulevärki, siis avapoolaeg möödus luuravalt. Liiga palju oli kaalul, pigem mõeldi eksimuse vältimisele kui vastase eksima sundimisele. 45 minutiga tehti kahepeale väravaraamistikku vaid üks löök.

Ent Kariuse esimene lapsus vallandas tormi. Tõsi, enne seda kolistas Isco ka latti, ent pärast Reali esimest tabamust läks andmiseks. Liverpool jaksas tänu Sadio Mane väravale tõusta. Kuni saabus Bale’i kõrghetk. Järgnes Mane postiraksatus. Ronaldo üks-üks olukord. Ja Bale’i teine kõrg- ning Kariuse madalhetk.

Lovren vääris usaldust. Dejan Lovren oli üks Liverpooli paremaid mängijaid. Kattis avapoolajal mehiselt Ronaldot, andis Mane väravale õhuduelli võites väravasöödu, päästis veelkord Ronaldo läbimurret kattes Liverpooli kindlast väravast. Ta esitusest võis hea tahtmise korral leida vaid pisivigu.

Kõik see tähendab: Ragnar Klavanil puudub põhjus kurvastada, et suures finaalis platsile ei pääsenud. Mõistagi ihkab spordimehe hing  alati enamat, kindlasti on nii ka Klavaniga. Aga tähtsamates mängudes usaldas Klopp Lovrenit – ehkki horvaat vahel ka eksis, ei saa öelda, et Kloppi valik olnuks vale või arusaamatu. Ja kõigest hoolimata: Klavan tegi Meistrite liigas kaheksa mängu ja jõudis finaali. Jõmpsikad, suuremad ja väiksemad, tehke järele!

Tagasi üles