Eesti korvpallikoondise pikaaegsed liidrid Janar Talts (35) ja Kristjan Kangur (35) sel suvel rahvusmeeskonda ei esinda.
Kristjan Kangur ja Janar Talts jätavad tänavuse koondisesuve vahele
28. mai 2018, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talts vihjas koondisekarjääri lõpetamisele veebruaris, kui sõnas pärast Iisraeli alistamist Postimehele: «Võiduga oleks hea lõpetada see värk...»
Möödunud neljapäeval, kui Taltsi koduklubi Tartu Eesti meistrivõistluste hõbemedalid kaela sai, kinnitas ääremängija oma juba varem tehtud otsust: «Jah, suvel ma koondist ei esinda.»
Kangur ei soovinud Kalevi meistritiitli-pidustuste ajal pikemalt koondiseperioodil peatuda, ent korvpalliliidule on teada ka tema eemalejäämine MM-valikturniiri otsustavatest mängudest Kreeka ja Suurbritanniaga.
Rahvusmeeskonna peatreener Tiit Sokk loodab tulevikus siiski mõlemat meest veel koondise eest väljakule jooksmas näha.
«Ma usun, et taoline otsus ei tähenda veel seda, et nad tulevikus ei võiks koondist esindada,» ütleb Sokk. «Pigem on eelolevate mängude ajastus vanade mängijate jaoks halb. Hooaeg on läbi ja suve keskpaigaks uuesti vormi ajastada oleks keeruline. Kui mina nendega rääkisin, oli jutt ikkagi praegusest tsüklist, mis lõppeb suvel. Kui aga klubihooaja keskel mängud on, võiksid nad veel Eestit esindada.»
Heino Enden: Taltsist ja Kangurist tekkivat tühimikku on väga raske täita
(Rahvusmeeskonna endine treener, kelle käe all nii Talts kui Kangur 2000ndate aastate alguses koondisedebüüdi tegid.)
«Otsus nii Talts kui Kangur sajandivahetuse järel koondisse kutsuda tuli lihtsalt, sest nad olid koos Gregor Arbetiga tol hetkel Eesti andekamad mängijad. Eks sel ajal räägiti noortele palju NBA-jutte ja võib-olla kuulsus hakkas mingil hetkel ka pähe. Noorena polnud neil ka kogemusi, et olukorda objektiivselt hinnata. Mina üritasin koondise juures neile veidi teist juttu rääkida - ütlesin, et kui üldse kuhugi tahetakse jõuda, tuleb meeletult vaeva enda kallal näha. Kui nad oleks noorena just individuaalse meisterlikkuse arendamist tõsiselt võtnud, võinuks nii Talts kui Kangur jõuda oma karjääris veel kaugemale. Eelkõige võinuks nad mitmekülgsemad olla, sest kõik eeldused selleks olid olemas. Inimestena on nad aga mõlemad alati väga meeldivad ja toredad olnud.
Selle eest, kui suure panuse nad aastate jooksul Eesti koondisse andsid, tuleb Taltsi ja Kanguri ees müts maha võtta. Me pole USA-st saabuvaid Maik-Kalev Kotsarit ja Rauno Nurgerit veel näinud Eesti eest mängimas, aga Taltsist ja Kangurist tekkivat tühimikku on neil kindlasti väga raske täita. Rünnak rünnakuks, aga just kaitsetöö, kogemused ja meeskonnavaimu tekitamine olid viimastel aastatel Taltsi ja Kanguri suurteks tugevusteks.»