2001. aastal CART-sarja etapil mõlemad jalad kaotanud Alessandro Zanardi paneb end proovile uues võidusõidusarjas. Zanardi läheb starti DTM-sarjas, võisteldes Itaalias Misanos.
Jalutu olümpiavõitja proovib võimeid uues sarjas
/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
29. mai 2018, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen äärmiselt elevil, sest olen alati unistanud DTMi kogemuse lisamisest oma võidusõidukarjääri tipphetkede sekka,» sõnas 51-aastane Zanardi, kes asub sõitma BMW M4-ga. BMW teeb amputeeritud jalgadega Zanardi autole selleks puhuks ka uue erilahenduse.
«DTM-sarja piloodid ja nende tiimide ettevalmistus on minu silmis sama head kui vormel 1 sarjas,» lisas ta.
Karjääri jooksul kaks korda CART-sarja meistriks tulnud 40-aastane Zanardi sõitis vormel 1 sarjas aastail 1991-94 Minardi ja Lotuse tiimis. Pärast kahte tiitlivõitu Põhja-Ameerikas värvati ta 1999. aastal Williamsisse, kuid see hooaeg ebaõnnestus tal täielikult.
2001. aastal tegi Zanardi Saksamaal toimunud USA võidusõidusarja CART etapil avarii. Tosin ringi enne võidusõidu lõppu kaotas esikohta hoidva Zanardi auto boksist väljudes juhitavuse - ilmselt surus piloot liialt vara gaasi - ning keeras külje ette. Alex Tagliani ei suutnud otsasõitu vältida ning rammis kiirusel 320 km/h Zanardi masina esiosa, purustades selle täielikult.
Zanardi kaotas palju verd ning ta viidi kiiremas korras Berliini haiglasse lõikuslauale, kus tal amputeeriti mõlemad jalad – üks ülevalt- ja teine altpoolt põlve. Zanardi süda seiskus seitsmel korral, ta kaotas kaks kolmandikku verest ja haigla vaimulik luges talle viimased sõnad.
Kaheksapäevasest koomast ärganuna ei kaotanud Zanardi aga elulootust. «Mul ei olnudki õigupoolest madalpunkte. Ehkki valud olid kohutavad, teadsin, et iga järgmine päev tuleb eelmisest parem. Kui ärkasin, rääkis mu naine juhtunust. Jäin taas magama ja kujutasin unes ette, kuidas edasi elada,» lausub itaallane, kelle elu päästmiseks tegid arstid tervelt 15 operatsiooni.
«Ma poleks pidanud sellest õnnestusest eluga pääsema,» ütles Zanardi hiljem väljaandele Daily Telegraph. «Ma tulin 50 minutit toime praktiliselt vähem kui liitri verega. Teaduslikult on see võimatu.»
Osa muskulatuurist õnnestus arstidel säästa ning tänu pidevatele treeningutele suutis Zanardi proteesidega üsna kiirelt juba isegi sörkida. «Arvasin, et proteesidega elamine on kergem,» nentis itaallane samas. «Nüüd on minu eesmärk iga päevaga üha enam karkudeta seista ja aina kiiremini joosta. Mulle on see ülitähtis.»
Kui Zanardi pärast operatsioonidest toibumist proteesid sai, koges ta senitundmatut pettumust. «Arvasin, et panen kunstjalad alla ja hakkan astuma,» meenutas piloot. «Taibanud, kui raske kõik tegelikkuses on, sattusin masendusse. Esialgu valmistas iga samm põrgupiina.»
Siiski suutis Zanardi taas sporti tegema hakata ning asus tegelema paraspordiga. Nii Londoni kui Rio olümpia paraolümpiamängudel võitis ta käsijalgratastega sõidus kuldmedali, kokku on tal neli paraolümpiakulda.