Ülehomme võisteldakse Tartus juba 54. korda legendaarse odaviskaja, endise Eesti rekordimehe ja 1934. aasta EM-pronksi Gustav Sule mälestuseks.
Kirt jätkab tasemetõusu Eesti rekordile mõtlemata
1. juuni 2018, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võistluse peaalal on mullust võitu kaitsmas Magnus Kirt, kes alustas hooaega Doha Teemantliiga etapil 83.97ga ja viskas nädal aega tagasi sama sarja Eugene'i etapil 83.13. Võrreldes eelmise hooajaga, kui Kirt sai maikuus erinevatel jõuproovidel kirja 81 ja 82-meetrised odakaared, on start olnud seega veidi teravam.
«Seis on normaalne,» ütleb Kirt Tamme staadionil toimuva võistluse eel endale omase tagasihoidlikkusega. «Mullu tekkis enne hooaja algust seljavalu, mistõttu läksin hooajale vastu sedasi, et polnud täishoolt sisuliselt kuu aega visanud. Tänavu on olnud hooaja algus hoopis sujuvam – ma ei tunne suure hooga visates end ebamugavalt.»
28-aastasest Kirdist sai mullu omamoodi stabiilsuse etalon, sest tihedast võistluskalendrist hoolimata – kokku astus ta koos 800-grammise piigiga üles suisa 18 korral – suutis tõrvalane alistada alati 80 meetri piiri. Kas kahe esimese võistluse põhjal võiks tänavu olla eesmärgiks igal mõõduvõtul just 83 meetri ületamine? «Eesmärk on olla tõesti kõrgemal tasemel stabiilne kui mullu. Ausalt öeldes ei piisa ka 83 meetrist tänasel päeval enamaks viiendast või kuuendast kohast, nagu esimesed Teemantliiga etapid näitasid,» tõdeb Kirt.
Kirt kerkis eelmisel hooajal vaieldamatult maailma kümne parema odaviskaja hulka ning on oma positsiooni tänavu juba kindlustanud. Sakslased Johannes Vetter, Thomas Röhler ja Andreas Hofmann ei paista medalimängus jätvat teistele aga mingit sõnaõigust, sest juba enne esimese suvekuu algust oli supertrio alistanud kokku kuuel (!) võistlusel 91 meetri piiri.
Kas sakslaste edu on mõjutanud mingil moel ka Kirti? «Nad pole otseselt midagi uut leiutanud,» selgitab Eesti parim odaviskaja, kelle treeningkavade eest vastutab Indrek Tustit ja tehnikatreeningutel hoiab silma peal Heiko Väät. «Pigem on neilt õppida seda, et odaviskes peab olemas olema kogu kompott kiirusest, jõust ja tehnikast. Omadustelt on nii Vetter, Röhler kui Hofmann tegelikult aga erinäolised viskajad.»
Kirdi jätkuv areng viib mõtted tahes-tahtmata 2003. aastast Andrus Värniku nimele kuuluvale Eesti rekordile 87.83. Kuivõrd reaalseks peab Kirt aga ise uue rekordi sündi? «Odavise on selline ala, kus sul võivad olla ideaalsed ilmastikuolud ja hiilgav enesetunne, aga rekordit ikka ei sünni. Ma ei keskendu Eesti rekordile. Üritan lihtsalt igal võistlusel paremaks odaviskajaks saada,» vastab mees, kes paikneb 86.65ga Eesti kõigi aegade edetabelis teisel kohal.
