Magnus Kirt: maailma odaviskajate seltskond on sõbralik - kõik tulid pärast rekordit õnnitlema

Magnus Kirt täitis enda seatud eesmärgi ja suutis Turus maailma tippudega edukalt konkureerida. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Odaviskaja Magnus Kirdi nimi kerkis Eestis laiema avalikkuse huulile pühapäeval, kui tõrvalane ületas Tartus Andrus Värniku 15 aasta taguse Eesti rekordi. Eile võitis 28-aastane Kirt aga Soome spordipubliku südamed, alistades Turus 12 000 pealtvaataja ees kogu maailma paremiku ja viies rekordnumbrid juba 88.73ni.

Kirt pääses eile hotelli magama alles kesköö paiku ja pidi ärkama juba hommikul kuue ajal, et Turust paarisaja kilomeetri pikkune teekond Helsingisse ette võtta ja enne keskpäeva laevaga Tallinna poole suunduda. 

Postimees võttis Kirdiga ühendust laevareisi ajal, et uurida elu võistluse teinud mehe muljeid.

Magnus, isot onnitelut eilisestä voitosta!

(Naerab.) Ma ei oska üldse soome keelt. Aga aitäh!

Kui palju oli neid soomlasi, kes sulle viimastel päevadel oma palvete ja muredega soome keeles lähenesid?

Päris paljud arvasid, et kuna ma olen eestlane, siis oskan ka soome keelt. (Muigab.) Kui neile sai selgeks, et soome keeles minuga räägitud ei saa, tõdeti, et olen uue põlvkonna liige. Tõrvas ma ei puutunud noorena tõesti soome keelega kokku.

Eestlasele omaselt uurin alustuseks ilma kohta. Võistluse alguses oli sooja vaid 12 kraadi. Küllalt erinevad olud võrreldes kaks päeva varem toimunud Tartu võistlusega.

Külm ilm häiris meie kõigi võistlemist, seetõttu tegin ka nii ebastabiilse seeria (x, 88.73, x, 80.67, x, 85.90). Keha polnud nii soe nagu Tartus, aga õnneks läks olukord paremaks, kui viskama hakkasin. Päikese käes tegelikult ei olnudki midagi hullu, aga tuul oli tugev ja jahe. Õnneks ütlesid korraldajad kohe, et panevad sektori sinna, kus puhub taganttuul.

Sinu avakatse oli kõike muud kui õnnestumine. Oda lendas vaevalt 75 meetrini ja sa ei saanud enne joont isegi pidama. See ei tekitanud rekordi viskamiseks ilmselt just palju enesekindlust?

Tegin viimasel soojenduskatsel ühe väga hea ja mõnusa viske, mistõttu selline algus ehmatas tõesti. Närv tuli sisse just seetõttu, et venitasin avakatsel kõvasti niigi hella rinnalihast. Õnneks teise katse alguseks oli kõik korras.

Teisel viskel sündiski rekord 88.73. Kui palju see sooritus ja Tartus samuti teisel katsel näidatud 88.45 üksteisest erinesid?

Üldjoontes oli vise sarnane. Tartus tekkis mul viimasel ristsammul kerge pidur, aga Turus seda probleemi enam polnud. Paar nüanssi olid paremad.

Kas oled nõus, et tegu oli vaieldamatult su senise karjääri parima võistlusega?

Jah, kui Tartus viskasin esimest korda Eesti rekordi, siis eilne oli eriline seepärast, et viskasin rekordi ja suutsin tugevas konkurentsis ka võistluse võita. Nauditav on võistelda 12 000-pealise publiku ees, kellest paljud tulid staadionile just odaviske pärast. Soomlased elavad alati kaasa kõigile, mitte ainult omadele. 

Panin endale enne võistlust eesmärgiks selle, et suudaksin konkureerida tippudega. Ja suutsingi. Tean, et kui ma oleks teinud Tartus rohkem katseid, poleks ma Turus sellise tulemuseni küündinud. Ütleme nii, et täna hommikul tunnen ma end hoopis teistmoodi kui pärast pühapäeva, mil ei keha ei tundnudki, et oleksin võistelnud.

Kuidas kuulsad konkurendid eesotsas Saksamaa 90-meetri trioga sinu tulemuse vastu võtsid?

Kõik soovisid õnne juba pärast rekordkatset. Odaviskajate seltskond on üleüldiselt väga sõbralik, ka pärast võistlust polnud kellegi nägu hapu. Soome uus odamees Oliver Helander jättis väga hea mulje. Ta astus vist ühe 86meetrise viske üle. 

Tundub, et jahe ilm mõjutas kuulsaid konkurente sinust rohkem.

Jah, eks külm ilm muutis ka saklased kramplikuks (nii Andreas Hofmanni, Thomas Röhleri kui Johannes Vetteri tänavused 90meetrised odakaared on sündinud soojas kliimas - toim.). Mulle endale valmistas just see headmeelt, et suutsin viimasel katsel veel 85 meetrit visata. See andis endale kindlust, et 88-meetrised visked pole tulnud õnnega.

Eesti rekordist hoolimata püsid kuni Berliini EMini EOK 600eurose kuupalga peal. Tuled toime?

(Muigab.) Eks see (toetuse suurus) oli mu enda teha. Oleks ma näidanud mullu Londoni MMil sellist tulemust, nagu pidanuks, oleks toetus suurem. Praegu on kõik õige.

Lõpetuseks, millal hooaja viienda võistluse plaanid teha?

Pean vaatama, kuidas kahest järjestikusest võistlusest taastun. Hetkel on variandid nii 13. juuni Espoo kui 15. juuni Ogre (Balti matš - toim.) võistlus. Aga üle päeva võistlemine pole ideaalne variant. Suure tõenäosusega võistlen seetõttu ainult Lätis. Lisaks kutsuti juba eile ka Kuortanesse võistlema (23. juuni). Teemantliiga jätkub odaviskajate jaoks alles juuli keskel.