Vastsele odaviske Eesti rekordimehe tänavune arenguhüpe tugineb suuresti stabiilsusel, millele tõrvalane on juba aastaid nii sõnades kui tegudes rõhunud.
Statistika kinnitab: Kirdi tänavune edu on tulnud loomulikku rada pidi
6. juuni 2018, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Odaviskes on stabiilsuse saavutamine ilmselt keerulisem kui ühelgi teisel kergejõustikualal, sest tulemused kõiguvad ala eripärade tõttu äärmiselt palju.
Kirt võistles mullu suisa 19 korral ning tema resultaatide aplituudiks kujunes 6 meetrit ja 4 sentimeetrit (halvim tulemus 80.02 ja parim 86.06). Võrdluseks, nii Thomas Röhleri, Johannes Vetteri kui Tero Pitkämäki halvima ja parima tulemuse vahe oli kümme meetrit.
Just see statistika selgitabki Kirdi arengut kõige paremini. Indrek Tustiti ja Heiko Väädi hoolealune oli juba eelmisel aastal maailmatasemel stabiilne, kuid ei suutnud erinevalt tippudest kordagi sähvatada.
Tänavust hooaega alustas Kirt samuti stabiilsusega, visates kahel esimesel Teemantliiga etapil veidi üle 83 meetri. Pühapäeval ja teisipäeval juhtunut teavad juba kõik: Kirt viskas esmalt Tartus Eesti rekordiks 88.45 ja triumfeeris eile Turus juba nimetatud konkurentide ees järjekordse rekordi 88.73ga.
Nüüd, mil Kirt sai erinevalt eelmisest hooajast lihvida hoojooksu ja viset kogu kevade, on tehnika kinnistunud. Õiged liigutused tulevad tänu kvaliteetsetele treeningutele ja suurele korduste arvule juba iseenesest, automaatselt, mis tähendab, et ta suudab korrektse tehnikaga visata ka väga suure hoo pealt. Just see ongi viinud Kirdi stabiilsuse kaudu uuele tasemele.
Tänaseks on Kirdi 80 meetri võistluste seeria kasvanud juba 23le, ent viimase poole nädala tulemuste valguses vaevalt see statistiline number enam õigeks orientiiriks on. Uus stabiilsuse-eesmärk võiks olla kogu tänavune hooaeg 83+ seeriaga läbida, kuid see pole mõistagi kergete ülesannete killast.