MM-fookus. Prantsusmaa 2018 - «räpparite» ja «tantsijate» tõestamisvõimalus

Prantsusmaa peatreeneri Didier Deschampsi peamine katsumus on talendikatest, ent isekavõitu koondislased meeskondlikult toimetama panna.

FOTO: AFP/STF/Scanpix

Kui Napoleonit tabas 1812. aasta suvel Venemaal katastroof, mis lõppes suure häbiga, siis Didier Deschamps’il on võimalus vigade paranduseks. Poole miljoni sõduri asemel minnakse Venemaad vallutama 23-liikmelise Prantsusmaa leegioniga. Paberi peal on Prantsusmaa arsenal kõva, kuid küsimärke on koondise pea kohal liialt, et neile võidukat lõppu ennustada.

FIFA maailma edetabelis Brasiilia, Saksamaa ja Hispaania järel neljandat kohta hoidev Prantsusmaa on ajaloos võitnud ühe MM-tiitli. Seda 20 aasta eest kodusel turniiril. Kuid toonane ja praegune Prantsusmaa koondis on väga erinev.

Deschamps’i juhendatav Prantsusmaa hakkab enim silma on ründejõu poolest. Eeldatav ründetrio Kylian Mbappé (PSG), Antoine Griezmann (Madridi Atletico) ning Ousmane Dembélé (Barcelona) pakub uskumatult palju kiirust ja teravust.

Kui aga meenutada 1998. aastal MMi võitnud ning 2006. aastal finaali jõudnud Prantsusmaa koondist, siis paistsid need meeskonnad eelkõige silma kaitsest lähtuva mängu ning füüsilise jõu poolest. Need tiimid mängisid rohkem meeskondlikku jalgpalli, praegune koondis lähtub pigem individuaalsest meisterlikkusest.

Ründetrio Mbappe – Griezmann – Dembele on vägev, aga paljuks sellest piisab?

Teisisõnu, tänane Prantsusmaa on täis superstaaridest individualiste, kelle ühise eesmärgi nimel mängima saamine on Deschamps’ile paras väljakutse. Seda ütles ka Prantsusmaaga MM-tiitli võitnud Christophe Dugarry: «Meeskonnas pole iseloomu, vaimset tugevust ega sihikindlust.»

Prantsusmaa koondise liidrirolli hakkavad MMil kandma kahe aasta eest EMil säranud Griezmann ning Manchester Unitedi poolkaitsja Paul Pogba. Mõlemad mängijad on noorte jalgpallisõprade seas äärmiselt populaarsed, ent teenivad ekspertide käest ka tihtipeale palju kriitikat.

«Pogbat ja Griezmanni vaadatakse kui meeskonna tugitalasid. Teised tunnevad nende kõrval mängides uhkust, aga nad ei kipu ise sellest aru saama. Nad mõlemad on samal ajal räpparid, näitlejad, tantsijad, jalgpallurid ja korvpallurid. Griezmann on isegi öelnud, et eelistab mängida korvpalli! Nad peavad nüüd keskenduma. Nende asi pole paluda ajakirjanikel meeskonna moraali tõsta. Nemad peavad meeskonnavaimu üles viima!» oli Dugarry koondise suhtes pärast märtsis Kolumbialt teenitud 2:3 kaotust kriitiline.

Prantsusmaa koondisega käivad pahatihti kaasas ka sisepinged. Koondis on rahvuslikult kirev ning paratamatult tekivad meeskonna sees väiksemad grupid. Ilmekas on 2010. aasta näide, kui peatreener Raymond Domenech läks Mehhiko mängu vaheajal tülli Nicolas Anelkaga ning saatis ta MMilt koju.

Seejärel otsustas koondis «üksmeelselt» kapten Patrice Evra eestvedamisel koondise treeninguid boikoteerida. Selge on see, et see otsus üksmeelne ei olnud ning seda on kinnitanud toona Prantsusmaa jalgpalliliidus töötanud endine profimängija Lilian Thuram. Kannatas kogu Prantsusmaa jalgpall. Samas on Thuram ka öelnud, et vahet pole, millisest etnilisest grupist mängija pärit, mängitakse Prantsusmaa koondise, mitte nahavärvi eest.

Prantsusmaa ainsast MM-tiitlist möödub tänavu 20 aastat. Sel puhul peeti teisipäeval mälestuskohtumine, kus toonased sangarid taas platsil olid. Pildil Fabien Barthez (vasakul) ja Zinedine Zidane.

FOTO: JB Autissier / imago/PanoramiC

Mõneti võrreldavas olukorras on olnud ka Deschamps’, kes on alates 2015. aastast koondisest välja jätnud Madridi Reali ründaja Karim Benzema. Resoluutse otsuse, et tema käe all Benzema enam koondise sinist särki selga ei tõmba, tegi Deschamps pärast seda, kui avalikkuse ette jõudis info väljapressimisest, mille ohvriks oli koondislane Mathieu Valbuena. Kuna aga koondises on jätkuvalt mängijaid, kellel on Benzemaga head suhted, mis ei mõju peatreeneri positsioonile just tugevdavalt.

Prantsusmaa meedia hoiak MMi eel on ettevaatlik. Muidugi soovitakse kahe aasta taguse edu kordumist, ent koondis pole silmnähtavat arengut teinud. Läbitud on noorenduskuur – kui kodusel 2016. aasta EMil oli mängijate keskmine vanus 27,8, siis tänavusel MMil 26 aastat. Meeskonna tasemes on seeläbi pigem astutud väike samm tagasi.

MM-finaalturniir on määrav ka Deschamps’i tuleviku osas. Kuigi ta pikendas hiljuti jalgpalliliiduga lepingut 2020. aastani, muutus olukord huvitavaks, kui Madridi Reali kolme järjestikuse Meistrite liiga karikani juhtinud Zidane seniselt ametikohalt tagasi astus. Pole vaja mitu korda pakkuda, kelle päästva käe poole prantslased ebaedu korral vaatavad.

Prantsusmaa koondis

  • Maailmameister 1998, MM-hõbe 2006, MM-pronks 1958, 1986.
  • Euroopa meister 1984, 2000, EM-hõbe 2016.
  • Maailmajagude karikaturniiri võitja 2001 ja 2017.

Loe ka neid

Tagasi üles