Janno Kivisild kiidab Islandi MM-ile viinud jalgpallireformi

Ainar Ruussaar
, Erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild.
Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild. Foto: Liis Treimann
  • • Läbimõeldud reform viis Islandi uskumatu tulemuseni
  • • Jalgpalliliit pöörab üha rohkem tähelepanu traumaennetusele

Esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistlustel osaleva väikese saareriigi Islandi viis selle uskumatu tulemuseni hästi läbi viidud ja järjekindel jalgpallireform, ütles Eesti jalgpalliliidu tehniline direktor ja staažikas treener Janno Kivisild neljapäeval saates «Otse Postimehest».

«Island on väike riik, kus elab veidi üle 300 000 inimese, kuid ta on saavutanud maailma mõistes uskumatu tulemuse,» ütles Kivisild. Tema sõnul hakati Islandil 1990-ndatel mõtlema, milliseid samme tuleks astuda jalgpallile uue staatuse andmiseks. Selle tulemusena hakati Islandil 2000-ndate alguses planeeritult ehitama jalgpalli infrastruktuuri. «Kui me räägime väikesest elanike hulgast, siis aastal 2016 oli seal seitse sisehalli, kus saab seitse päeva nädalas ilmast sõltumata jalgpalli mängida. Läbi infrastruktuuri andis Island kõigile soovijatele võimaluse jõuda jalgpalli juurde. Küsimus «kuhu ma minema pean?» asendus küsimusega «millal ma sinuga sinna palli mängima lähen?»,» rääkis Kivisild.

Teise olulise muudatusena nimetas ta Islandil loodud jalgpallitreenerite koolitussüsteemi, mille raames anti paljudele treeneritele põhjalik jalgpalli-alane haridus ja täna on Island UEFA (Euroopa Jalgpalli Assotsatsiooni) B-litsentsiga treenerite hulgalt Euroopas esimene. «Ka meie teeme selle nimel tööd, et Eesti koondis jõuaks kunagi jalgpalli Euroopa meistrivõistluste või maailmameistrivõistluste väljakutele,» lisa Kivisild.

Eesti spordiregistri andmetel on jalgpall siin kõige suurema osalejatega harrastusala. Aasta tagasi oli Eestis ametlikke harrastusjalgpallureid 22 000, võrdluseks harrastusujujaid 16 600 ja harrastuskorvpallureid 9000.

Janno Kivisild tunnistas, et jalgpall on traumaderohke mäng, traumade ravi on kallis ja nende ennetamiseks on klubisid ühendav jalgpalliliit investeerinud traumade uuringutesse ja nende ennetusprogrammidesse. «Jalgpall on kontaktne spordiala, kus täis jõus füüsiliselt heas vormis mängijad on vastamisi ja vigastused on seetõttu jalgpalli paratamatu osa,» rääkis Kivisild. «Kuid osa jalgpallitraumadest on ka teatraalsed, meie nimetame seda «Panso kooliks». See ei ole küll rusikareegel, ent aegajalt võib naljatledes küll öelda, et mida rohkem mängija maas väänleb, seda väiksem on vigastus,» lisas ta.

«Otse Postimehest» jõuab vaatajateni igal neljapäeval kell 13 ja on järelvaadatav postimees.ee veebilehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles