Ott Järvela: videokohtunike töö võtmenüanss on paika saadud

Diego Costa ja Pepe intsident Portugal - Hispaania kohtumises vahetult enne 1:1 viigiväravat.

FOTO: Lucy Nicholson / Reuters / Scanpix

Paremal juhul farss ja krahh, halvemal absurd ja kaos. Oleme ausad, videokohtunike (VAR) MM-debüüti eel kohtas sääraseid tumedaid ennustusi päris mitu. Tegelikkus on hoopiski kena – VAR töötab nähtamatult ja õigetest põhimõtetest lähtuvalt.

Valim on esialgu, tõsi küll, tagasihoidlik, sest mängitud on neli kohtumist ehk 6,25% MM-finaalturniirist. Ent algus on lubav. Aasta eest Venemaal toimunud maailmajagude karikaturniiril oli olukord paha, sest VAR sedavõrd värske, et kõigil asjaosalistel puudus arusaam, kus teda tarvitada ja kus mitte.

Nüüd on see paigas oluliselt paremini. Ilmselt eelkõige tänu Saksamaal ja Itaalias, kus VARi kasutati kõigis möödunud hooaja kõrgliiga kohtumistes, välja töötatud praktikale. Väga olulise panuse süsteemi arengusse on andnud ka Holland, kelle esindajat Danny Makkeliet peetakse maailma parimaks videokohtunikuks.

Ilmselt parim näide VARi nivoo kohta on eilse Portugal – Hispaania kohtumises löödud 1:1 värav. Tabamuse autor Diego Costa tabas mõned sekundid enne väravat Portugali kaitsja Pepega kahevõitlust pidades vastaste käeseljaga kaela piirkonda. Peakohtunik Gianluca Rocchi viga ei fikseerinud ja lubas mängul jätkuda. Värava järel toimus VARiga kerge nõupidamine, mille tulemus oli – pole probleemi värav lugeda. Rocchi ei läinud ise kordust vaatamagi.

VAR ei sisene olukordadesse küsimusega «kas kohtuniku otsus oli õige?», vaid küsimusega «kas kohtuniku otsus oli ilmselgelt vale?».

Too episood osutas, et VAR ei sisene olukordadesse küsimusega «kas kohtuniku otsus oli õige?», vaid küsimusega «kas kohtuniku otsus oli ilmselgelt vale?». See on põhimõtteline muudatus võrreldes eelmise suvega, kui VAR sekkus väga palju ja sageli tarbetult. Praegu aga esitas VAR Massimiliano Irrati endale küsimuse: kas on olemas põhjus, miks värav kindlasti lugeda ei tohiks? Seda leidmata – ja seda polnudki! – andis ta Rocchile teada, et pall keskringi ja jätkame.

Kuna VARi põhimure on olnud liigsete seisakute lisandumine, siis on eile nähtud (ja loodetavasti ka FIFA tasemel MMi eel kokku lepitud) lähenemine igati mõistlik. VAR saab edukalt töötada ja kohtunikke aidata ka ilma platsi ääres korduste vaatamiseta. Vaja on lihtsalt osapoolte vahelist usaldust, mis on seni olnud korralik.

Sest kuigi kohtunikud pole seni kordagi käinud platsi kõrval asuvast monitorist olukorda üle vaatamas, ei tähenda see, et VAR poleks tegutsenud. Näiteks avamängus hoidis Nestor Pitana mängu pärast Venemaa avaväravat ca 10 sekundit kinni, kuniks see oli üle vaadatud ja tuvastatud, et saudi-araablane kukkus enda, mitte venelase süül.

Igatahes on MMi esimese kahe päeva jututeemad olnud Venemaa väravatrall, Uruguai kannatlikkusega saavutatud võit, Iraani pühendunud kaitselahing ning võluv ja MM-klassikute sekka pretendeeriv 3:3 viik Portugali ja Hispaania vahel.

Tuletan meelde eelmist MM-finaalturniiri Brasiilias, kus kohtunikud alustasid kohutavalt. Avamängus kinkis Jaapani vilemees Brasiiliale fantoompenalti, mis (tagantjärele targana) lõpetas Horvaatia MMi. Teisel päeval vilistati Mehhiko – Kamerun mängus kaks väravat ebaõiglaselt suluseisuks ning Hispaania – Holland mälestusväärse kohtumise juhatas sisse kohtuniku poolt Hispaania kasuks määratud fantoompenalti. Košmaar ja õudus.

BBC viitas tänases artiklist Belgias asuva Leuveni ülikooli uurimusele, mille kohaselt tõuseb kohtunike otsuste täpsus tänu VARile 93%-lt 98,8%-le. Keegi ei eita, et VARi juurutamisel möödunud klubihooaja käigus kolistati mitu korda ämbreid, aga MM on alanud paljulubavalt. Ja mitte põhjusel, et otsused on olnud õiged või valed, vaid VARi sekkumise nivoo paistab olevat päris hästi paigas.

Täiendus kell 14.12. Artikkel oli valmis juba enne Prantsusmaa - Austraalia kohtumist, aga tehniliste probleemide tõttu lükkus avaldamine edasi. Mõned minutid pärast avaldamist toimus MMide ajaloo esimene videokorduse vaatamine peakohtuniku poolt ja määrati Prantsusmaa kasuks penalti, mille Antoine Griezmann realiseeris.

Aga toogi juhtum kinnitas artikli iva - süsteem on õigesti paika timmitud. VAR sekkus põhjendatult, korduse ülevaatus oli kiire, lõplik otsus õige.

Kohtunik Gianluca Rocchi konsulteeris VARiga ka pärast 3. minutil Portugali kasuks määratud penaltit, aga sealgi oli tulemus kiire ja konkreetne - ei mingit vajadust olukorda ise kordusest üle vaadata, sest otsus polnud kindlasti vale.

FOTO: Murad Sezer / Reuters

Tagasi üles