Panama tee tõotatud maale: vaesus, liidri surnuks tulistamine, tänased pisarad…

Panama jalgpallurid valmistuvad Sotšis tänaseks ajalooliks lahinguks Belgiaga. Foto: Sergei Fadeitšev/TASS/Scanpix

Suurima üllatajana MMile pääsenud ja täna Belgia vastu avalöögi tegev Panama jalgpallikoondis on lisaks tohutule rõõmule pidanud kogema palju kurbust.

«Rahva hääl on kõlanud. Pühitsege Panama ajaloolist suurpäeva! Homme on tervel meie kodumaal vaba päev.»

Nii lausus nelja miljoni elanikuga Kesk-Ameerika riigi president Juan Carlos Varela 11. oktoobril 2017, päeval, mil Panama MM-pääsme tagas. Kuna USA oli üllatuslikult kaotaud Trinidadile ja Tobagole, vajas Panama koduväljakul Costa Rica vastu võitu. Suure unelma lävel võõrustajad jäid kaotusseisu, kuid lõpuvile kõlades särasid tablool 2:1 ja terve Panama läks hulluks.

Samal ajal kui seal juubeldati, tõusis mujal möll. Panama viigivärav oli pehmelt öeldes äärmiselt kahtlane – ükski videokordus ei tõestanud, et pall ületas täielikult  väravajoone. Panamat nood arutelud mõistagi ei loksutanud.

Taksojuhtidest ja ehitajatest sai üks pere

Väikeriigi tee otsustavate väravateni oli pikk ja vaevaline. Veel üheksakümnendate lõpul käisid sealse koondise mängijad tööl. Ühes jalas jooksutoss ja teises jalgpalliputsa, sõideti taksot, rabati ehitusel…

«Mängijad tegid suuri ohverdusi,» on pikaaegselt Panamas töötanud inglasest treener Gary Stempel ühes ESPNi usutluses sõnanud. «Majanduslikult ei olnud siin neil millegi nimel mängida. Küsimus oli vaid tahtes tulla jalgpallitrenni. Oli tohutult suur väljakutse hoida nad motiveerituna, et nad siiski iga päev harjutada sooviks. Treenerid üritasid aidata. Aeg-ajalt andsime neile raha.»

Stempel rõhutas, e areng toimus väga väikeste sammude haaval. 2003 pääses kuni 20aastaste koondis MMile, 2005 Gold Cupi finaali, 2009 võideti Kesk-Ameerika meistritiitel.

Kirsina tordil mõjus 2011. aasta Gold Cup, kus Panama suutis alistada USA. See oli Ühendriikide üldse esimene kaotus tolle turniiri ajaloos. 2014 MMil jäi juuksekarv puudu lisavalikturniirile pääsust, kui otsustavas mängus tollele samale USA-le kaotati. Mehhiko lipsas mööda.

Panama jalgpalli uude usku pööranud kolumblasest peatreener Hernan Gomez. Foto: Sergei Fadeichev / Sergei Fadeichev/TASS

Viimatise sammu eest maailma paremiku suunas on tänatud kolumbialast Hernan Dario Gomezit. 1998 Kolumbia kuldse põlvkonna ning neli aastat hiljem Ekuadori MMile tüürinud Gomezist saab täna kuues treener, kes juhendab finaalturniiril kolmandat koondist.

Ametisse asudes teatas ta hoolealustele: USA ei võtnud teilt eelmises valiksarjas MM-piletit, te ise mängisite selle maha. Gomez ei pidanud enam töötama poolproffidega. Kuus koondislast teenis elatist Põhja-Ameerika MLS-liigas.

«Tegite teatud asju halvasti ja Jumal sundis teid selle eest maksma. Aga ta tasub teile, kui võtate end kokku ja parandate vead,» lausus Gomez. «Selles peituski edu võti. Nad tunnistasid vigu, ei vaadanud vastastele alt üles ja ühinesid nagu tõeline perekond. Kõik ebaolulised välised mõjutajad lülitati teadvusest välja.»

Meeskonna liidri mõrv liitis tohutult

Uued katsumused seisid aga ees. «Panama pere» sattus keset uut MM-valiksarja silmitsi võimalikult raske olukorraga. Keskväljaku absoluutne aju Amilcar Henriquez tulistati eelmise aasta aprillis Colonis koduuksest väljudes surnuks. Väidetavalt sai talle saatuslikuks, et üks pereliige oli narkokaubanduse ketis valinud vale poole… Ehkki Panamas on registreeritud vähem mõrvasid kui mistahes teises Kesk-Ameerika riigis, vahendatakse just seal kokaiini teel Kolumbiast USA-sse.

Nii pole ka jalgpalluritele vägivald, surm ja tragöödiad sugugi võõrad. Näiteks Panama koondise väravavaht Jose Calderon on ihusilmaga näinud sõbra siitilmast lahkumist.

19. aprill 2017: lähedased saadavad Amilcar Henriquezi viimsele teekonnale. Foto: Arnulfo Franco / AP

Henriquez oli vahetult enne siitilmast lahkumist rääkinud MM-unistusest. «Praegune põlvkond tahab ja väärib aastatepikkuste pingutuste eest kuldset autasu,» ütles ta. Liidriga juhtunu lõi meeskonda rajult. Pärast seda otsustas peatreener Gomez võtta meeskonna igas mõttes enda õlule. Lepiti kokku: edaspidi võideldakse tiimi suurima võitleja mälestuse nimel. «Ta püsib alati meil meeles ja südames,» lausus kapten Roma Torres Associated Pressi intervjuus.

Panama on MMi üks vanimaid meeskondi. Ehkki kodumaa ei oota neilt Venemaal imetegusid – fännid palusid tänases avamängus Belgiaga hakkama saada «võimalikult väärikalt» -, siis tundetulv on võimas. «Mõtlen, kuidas meie hümn kõlab, ja värisen. Tajun juba ette, kuidas teeme ajalugu. Kindlasti paljud nutavad. Usun, et olen üks neist,» lausus Torres vähimagi valehäbita.