Saada vihje

Eestis võistlev Rasmussen: tore oleks karjäär järgmise aasta Girol lõpetada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Kalvik
Copy
Michael Rasmussen.
Michael Rasmussen. Foto: Laura Oks

Sel nädalalõpul Estonian Cycling Weekendil osalev kahekordne Tour de France’i mägedekuningas Michael Rasmussen loodab oma kirevale karjäärile punkti panna järgmisel aastal.

Taani kontinentaalmeeskonnas Christina Watches pedaaliv 36-aastane Rasmussen teeb tööd selle nimel, et tema tiim tuleval aastal 2. divisjoni tõuseks ja Taanis algavale Giro d’Italiale wild card’i saaks.

«Unistan suurtuuri etapivõidust. Kui seda tunnet veel kogeda saaks, võiks südamerahuga karjääri lõpetada,» lausus Rasmussen. «Tiimi kuulub praegu 16 ratturit ja meil on 32 sponsorit. Et olla Girol konkurentsivõimeline, tuleb meil eelarvet umbes 1,5 miljoni euro võrra suurendada. Usun, et saame sellega hakkama.»

Tänavu Taani paremuselt kolmandaks spordibrändiks valitud Christina Watchesi igapäevatööga seotud Rasmussen tunnistas, et tema treeningkoormused on langenud ja kaal pisut tõusnud (natukene üle 60 kilo), kuid ta teeb sporti endise kirega. Eesti sileda profiiliga sõitudel Rasmussenil edulootust pole ja ta keskendub kaaslaste abistamisele.

«Väikese tiimi eest võisteldes satun kohtadesse, kus ma varem käinud pole. Olen esmakordselt Eestis ning varsti külastan esimest korda elus Poolat ja Serbiat. Kirsipuu kombel Aasiasse tuuritama pole mul kavas minna, karjääri lõppedes keskendun Christina Watchesis mänedžeritööle,» rääkis ta.

Touril neli etappi võitnud ja 1999. aastal mägirattakrossis maailmameistriks kroonitud Rasmusseni karjäär hakkas allamäge veerema pärast 2007. aasta Touri, kui Rabobank ta kollases särgis olles võistluselt kõrvaldas. Nimelt oli dopingukontrollist eemale hoidnud Rasmussen Touriks valmistudes teatanud oma asukohaks Mehhiko, kuid viibis samal ajal Itaalias.

Tagasi üles