Statistika: VAR tähendab oluliselt rohkem penalteid

Ott Järvela, Moskva
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi kaitsja Andreas Granqvisti penaltist alistas meeskond 1:0 Lõuna-Korea.
Rootsi kaitsja Andreas Granqvisti penaltist alistas meeskond 1:0 Lõuna-Korea. Foto: Martin Bernetti / AFP / Scanpix

Jalgpalli MM-finaalturniiri 12 esimese kohtumise järel viitab statistika, et kohtunike poolt määratud penaltite arv on eelmise nelja MMiga võrreldes oluliselt suurem. Ilmselt on põhjuseks videokohtunik ehk VAR.

2002. aasta MMil määrati 48 alagrupikohtumise jooksul 15, 2006. aasta MMil 12, 2010. aasta MMil 11 ja 2014. aasta MMil 10 penaltit. Venemaal on tosina mänguga määratud juba seitse penaltit. Kui samas tempos jätkata, on arv alagrupiturniiri lõpuks 28 penaltit, mis ületaks 2002. aasta näitaja ligi kahekordselt.

Seitsmest penaltist kolm on määratud VARi abil - nõnda said õiguse 11 meetri karistuslöögiks Prantsusmaa, Peruu ja Rootsi meeskonnad.

Seitsmest määratud penaltist on realiseeritud viis. Eksijad olid argentiinlane Lionel Messi (Islandi väravavaht tõrjus) ja peruulane Christian Cueva (lõi üle). Penalti tabasid Cristiano Ronaldo (Portugal), Antoine Griezmann (Prantsusmaa), Mile Jedinak (Austraalia), Luka Modric (Horvaatia) ja Andreas Granqvist (Rootsi).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles