Kohtumist selge soosikuna alustanud Poola haaras küll avaminutitel publiku marulise toetuse toel kerge initsiatiivi, aga mida edasi esimene poolaeg liikus, seda mugavamalt tundis end platsil Senegali meeskond. Poolakatel kippusid aga asjad vussi minema. Eriti vussi läks kõik 38. minutil, kui Senegali poolkaitsja Idrissa Gana Gueye pealelöök võttis Thiago Cionekist rikošeti ning seis oligi 1:0.
60. minutil lõikas M’Baye Niang vahelt Poola hooletu tagasisöödu ning veeretas palli tühja väravasse. Poola suutis 86. minutil kaotusseisu minimaalseks muuta, kui hästi toimetatud karistuslöögi lõi peaga väravasse Grzegorz Krychowiak. Aga see oli ka kõik. Senegal võitis ja Poola kaotas. Postimehe märkmed kohtumisest on järgmised:
Waka-Waka! Kas käes on Aafrika aeg? Musta Aafrika koondised on mänginud MM-finaalturniiridel sageli eurooplastest peatreenerite käe all, sest Aafrika alaliitude juhid on leidnud, et see on parim viis tegeleda suurimaks mureks osutunud distsipliiniga.
Kui ühelt poolt ongi eurooplastest peatreenerid korra kehtestamisel tulemusi saavutanud, siis teisalt on nende käe all kippunud Aafrika meeskondade mängust kaduma see lõbusus ja lust, mis muutis 90ndatel MMid värvikaks teinud Aafrika satsid (Kamerun 1990 ja 1994, Nigeeria 1994 ja 1998) niivõrd nauditavaks ja meeldejäävaks.
Näiteks 2014. aasta MMil nähtud sakslase Volker Finke juhendatud Kameruni maneerid väljakul ei rääkinud aafrika jalgpallikeeles, vaid purssisid kehvalt neile peale surutud võõraid. Tulemuseks kole mäng ja kaotused.
Senegali tänases mängus oli Musta Aafrika satsidest mõnda aega kadunud rõõm ja lust tagasi! Kas põhjuseks tõik, et nende peatreeneriks Aliou Cisse, kes oli 2002. aastal MMil veerandfinaali jõudnud Senegali koondise kapten? Vähemalt osaliselt kindlasti. Cisse tunneb ju aafrika jalgpallikeelt läbi ja lõhki ning oskab seda timmides hoiduda tüvirakkude kahjustamisest.