Postimehe aruanne: kuidas ja miks korraldas Senegal Poolale ühe vinge waka-waka?!

Senegal tähistas 2:0 väravat nii, nagu Aafrikas kombeks - tantsuga!

FOTO: Adam Davy / EMPICS Sport /Scanpix

Jalgpalli MMi alagrupiturniiri viimases voorus sai Aafrika lõpuks ometi silma pähe. Pärast Egiptuse, Maroko, Nigeeria ja Tuneesia kaotusi viimase Aafrika esindajana platsile tulnud Senegal alistas Moskvas, Spartaki staadionil 44 190 pealtvaataja ees 2:1 Poola.

Kohtumist selge soosikuna alustanud Poola haaras küll avaminutitel publiku marulise toetuse toel kerge initsiatiivi, aga mida edasi esimene poolaeg liikus, seda mugavamalt tundis end platsil Senegali meeskond. Poolakatel kippusid aga asjad vussi minema. Eriti vussi läks kõik 38. minutil, kui Senegali poolkaitsja Idrissa Gana Gueye pealelöök võttis Thiago Cionekist rikošeti ning seis oligi 1:0.

60. minutil lõikas M’Baye Niang vahelt Poola hooletu tagasisöödu ning veeretas palli tühja väravasse. Poola suutis 86. minutil kaotusseisu minimaalseks muuta, kui hästi toimetatud karistuslöögi lõi peaga väravasse Grzegorz Krychowiak. Aga see oli ka kõik. Senegal võitis ja Poola kaotas. Postimehe märkmed kohtumisest on järgmised:

Waka-Waka! Kas käes on Aafrika aeg? Musta Aafrika koondised on mänginud MM-finaalturniiridel sageli eurooplastest peatreenerite käe all, sest Aafrika alaliitude juhid on leidnud, et see on parim viis tegeleda suurimaks mureks osutunud distsipliiniga.

Kui ühelt poolt ongi eurooplastest peatreenerid korra kehtestamisel tulemusi saavutanud, siis teisalt on nende käe all kippunud Aafrika meeskondade mängust kaduma see lõbusus ja lust, mis muutis 90ndatel MMid värvikaks teinud Aafrika satsid (Kamerun 1990 ja 1994, Nigeeria 1994 ja 1998) niivõrd nauditavaks ja meeldejäävaks.

Näiteks 2014. aasta MMil nähtud sakslase Volker Finke juhendatud Kameruni maneerid väljakul ei rääkinud aafrika jalgpallikeeles, vaid purssisid kehvalt neile peale surutud võõraid. Tulemuseks kole mäng ja kaotused.

Senegali tänases mängus oli Musta Aafrika satsidest mõnda aega kadunud rõõm ja lust tagasi! Kas põhjuseks tõik, et nende peatreeneriks Aliou Cisse, kes oli 2002. aastal MMil veerandfinaali jõudnud Senegali koondise kapten? Vähemalt osaliselt kindlasti. Cisse tunneb ju aafrika jalgpallikeelt läbi ja lõhki ning oskab seda timmides hoiduda tüvirakkude kahjustamisest.

Kui Aafrika 2010. aastal esimest korda MMi võõrustas, oli turniiri tunnuslauluks Shakira tantsuhitt «Waka-Waka», mille refräänis kõlas sõnum «It’s Time for Africa!» ehk «Käes on Aafrika aeg!». Kui korralduslikult oligi, siis sportlikult mitte, sest vaatamata suurtele lootustele esinesid Aafrika meeskonnad kodusel MMil tavapärasel tasemel – kuuest tiimist viis jäid alagruppi toppama ning ainsana edenenud Ghana poolfinaali ei jõudnud.

Õhku jäi küsimus, millal saabub Aafrika aeg väljakul? Äkki nüüd, kui Euroopa tipptasemel kogemusi omandanud Aafrika enda treenerid, nagu Cisse, suudavad doseerida distsipliini ilma, et see rööviks aafriklaste mängulusti? Igatahes 2:0 värava järel esitatud tants andis lootust, et see võib nii olla! Ootame huviga Senegali järgmisi etteasteid.

Kas kohtunik tegi Poolale liiga? Poola oli kahes episoodis Bahreini kohtuniku Nawaf Shukralla juhitud brigaadi peale tige. Esmalt 49. minutil, kui vastaste värava poole sööstnud Robert Lewandowski kukutanud Salif Sane sai kõigest kollase kaardi. Teist korda 60. minutil, kui Niang kõigest mõni sekund pärast arstimispausilt platsile naasmist Senegali 2:0 juhtima viis.

Kas Sane pidanuks saama punase kaardi? Ei, puhas kollase olukord. Kas Niangi platsile lubades kohtunikud eksisid? Keeruline on teha etteheiteid, sest hetkel, kui Niangile luba anti, oli pall Niangi sekkumise koha suhtes neutraalses tsoonis. Et Krychowiak seejärel hooletu tagasisöödu annab, ei paistnud ju kuskilt otsast. Kindlasti oli Poola meeskonna eksimus tolles olukorras kohtunike omast oluliselt suurem.

Väga häälekatele poolakatele tasuks ka meenutada 45. minuti intsidendi keskväljal, kui varem juba hoiatuse saanud Krychowiak 45. minutil keskväljal Gueye jala peale astus ja ei saanud kollast kaarti.

Poola vilistati välja. Poola meeskond mängis Spartaki staadionil justkui kodus, sest nende toetajate ülekaal Senegali fännide vastu oli väga suur. Hümn kõlas võimsalt, suisa majesteetlikult. Aga loodetud esitust ei järgnenud, soovitud tulemus jäi saamata ning arvestatav osa umbes 20 000-st kohapeal viibinud poolakast seda meeskonnale ei andestanud. Lõpuvile järel kuulis Poola koondis päris vänget vilet.

Kaks aastat tagasi EM-finaalturniiril veerandfinaali jõudnud ja seal Portugalile alles penaltiseeria järel alla jäänud Poola sõitis MMile suurte (l)ootustega, sest seoses kavala nihverdamisega – maavõistluste pidamisel valiti väga targalt vastaseid – tagati endale MM-alagruppide loosimisel FIFA edetabelis kõrge koht ja parim asetus. Alagrupp peaks Poola jaoks olema kindlasti mängitav, aga kaotus Senegalile pani nad keerulisse olukorda – nelja punktiga on siit ilmselt keeruline edasi saada.

Statistika: pallivaldamise võitis Poola 59:41, pealelöögid 10:8 ja pealelöögid väravaraamidesse 4:2. Nurgalöögid jäid viiki 3:3.

BLOGI (autor: Kris Ilves)

Tagasi üles