Inglismaa peatreener Gareth Southgate avaldas oma seisukoha juhtunu kohta laupäeval. «Ilmselgelt oleks meile kasulik, kui teaksime vastase täpset koosseisu ette. Ajakirjandus peab otsustama, kas aitab meid või mitte.»
Southgate’i öeldust tõukuvalt vallandus Inglismaal tuline debatt, kus ühel pool (eelkõige poolanonüümses Twitteris) Inglismaa jalgpalliajakirjanike teguviisi hukkamõistjad ja teisel pool nende advokaadid (eelkõige ajakirjanikud ise).
Žurnalistide kriitikud rõhutasid emotsionaalselt, et Southgate on olnud erinevalt eelmistest peatreeneritest meedia suhtes rõhutatult avatud ja mõistev. See on tõsi. Meeskonna ja ajakirjanike vahel suurema sidususe leidmiseks toimus näiteks MMi eel ühisüritus, kus võisteldi nooleviskes. Sven-Göran Erikssoni, Fabio Capello või Roy Hodgsoni ajal olnuks midagi säärast välistatud – nende kindel veendumus oli, et ajakirjandus peab püsima võimalikult lühikese keti otsas, sest ingliskeelses jalgpalliajakirjanduses valitsev armutu konkurents tähendab, et kõik pannakse müüki. Tõsi, arvestatava osa küünilisuse eest on vastutavad reporterid, kes jalgpallikoondisega vahetult kokku ei puutu, vaid tegutsevad provotseerimise abil klikke tootes anonüümselt.