Vehklemisliidu president Margus Hanson kinnitas Vikerraadio hommikuprogrammis, et alaliitu ja MM-koondist puudutavad probleemid pole mitte ainult tema või juhatuse tekitatud, vaid probleemid on sügavamal. Samuti ei nõustu ta MM-koondisest välja jäetud Erika Kirpu ja tema ema väidetega, nagu oleks alaliit korrumpeerunud.
Juuli keskel Hiinas Wuxis toimuvale MMile sõidab vehklemisliidu juhatuse otsusel koondis, kuhu kuuluvad Katrina Lehis, Kristina Kuusk, Julia Beljajeva ning Eesti edukaim tiitlivõistluste medalist Irina Embrich. Mõistagi on MM-koondisest viimasel hetkel välja jäänud kümnekordne tiitlivõistluste medalist Kirpu aga nördinud ning süüdistab Hansonit valetamises, sest president oli Kirpu väitel talle kinnitanud, et Kirpu kuulub MM-koondisesse. Selle tõestuseks saatis Kirpu ka Postimehele vastava kirja:
Hansoni sõnul ei valetanud ta aga mitte kellelegi. «Selle kirja eesmärk oli hoopis teine, sest tahtsin mõista anda, et pole mõtet hakata raha raiskama punktide kogumisele. Need siiski arvesse ei läinud,» selgitas Hanson, et Kirpule MM-kohta ei lubatud.
Kirpu on viidanud ka sellele, et kuna juhatuses on Lehisele lähedalseisvaid inimesi, on otsustes korruptsioonimaiku. Hansoni sõnul pole ka sellel väitel tõepõhja all.
«Seda kindlasti ei ole. Vehklemisringkond on kompaktne ning juhatuse liikmed on valitud klubide poolt. Ma tahaks küll loota, et kõik juhatuse liikmed lähtuvad oma otsuseid tehes vehklemise kui terviku arengu huvidest. Korruptsiooninähte leida tõenäoliselt on vägivaldne või pole võimalik. Aga fakt on see, et meil on viis väga head vehklejat ja Lehise triumf või edu lõi tõepoolest väga totra olukorra, kuidas neli kohta jagada viie väga hea sportlase vahel.
Õigupoolest osales EMil ju viis sportlast ning ühe võimalusena olnuks laual ka see variant. Samas leidis see kõva kriitikat, eelkõige naiskonna treenerite poolt viimasel koosolekul. Eksperdina oli meil Kaido Kaaberma, kellelt me küsisime, mitu sportlast oleks võimalik MM-koondisesse arvata. Tema kindel seisukoht oli see, et need, kes on võistkonnavõistlusel, peaksid saama ennast individuaalvõistlusel lahti vehelda ning õhkkonnaga kõige otsesemal moel tutvuda. Tema kui eksperdi arvamust me toetame,» sõnas Hanson.
Miks selline olukord aga üldse enne tiitlivõistlusi tekkis? Nimelt otsustas vehklemisliidu juhatus veidi enne EMi koondisest välja jäänud Katrina Lehise viimasel hetkel individuaalvõistlusele saata. Nõnda jäi individuaalvõistlusel vehklemata Irina Embrichil. Poleks seda otsust tehtud, oleks edasine draama jäänud ehk olemata.
«See otsus sündis tuliste vaidluste tulemusena. Juhatuse liikmetele tundus, et Katrina Lehis võiks olla sellises tõusvas joones kasvavas hoos, et talle tuleks anda võimalus tiitlivõistlustel ennast näidata. Ta ei ole saanud aasta vältel kohapunke koguda, kuivõrd ta oli lapsepuhkusel ning aastase lapse kõrvalt alles rajale naasnud. Laiendasime reegleid ning moodustasime kaks võistkonda,» selgitas Hanson. Nagu tänaseks teame, oli otsus ka omamoodi edukas, sest Eesti võitis EMilt viis medalit ning Lehis krooniti Euroopa meistriks.
Kas Hanson aga presidendina ei näe, et ta pole oma alluvatega hakkama saanud ja peaks mõtlema tagasiastumise peale?
«Mina olen selle ala juures olnud presidendina viimased viis aastat. Probleemid pole tekkinud mitte ainult viimasel ajal,» sõnas Hanson. «See ongi eduka spordiala paratamatu osa, siin teatud konfliktid käivad kaasas. Kui see aitaks kuidagi lahendada probleeme, siis tõenäoliselt mina see punn ees ei oleks. Ma näen, et need probleemid pole ainult minu või ühe juhatuse tekitatud, probleemid on ikkagi sügavamad.»
Kuidas olukorda siiski lahendada?
«Tänase hetkeseisuga on otsused tehtud ja elu läheb edasi. Loodetavasti need otsused, mis on MMiga seoses tehtud, toovad meie sportlastele ka häid tulemusi, ehkki vehklemine ongi selline ala, et garantiid pole,» lausus Hanson.