Ott Järvela kolumn: au au nimel võitlejatele!

Lõuna-Korea koondis MMil Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Jalgpalli MM-finaalturniiri alagrupifaas osutus ühes küsimuses võrdlemisi igavaks. Nimelt said kahes alagrupis edasipääsejad selgeks juba teise vooruga ning suisa üheksa koondist läks kolmandale mängule vastu teadmises, et päästa pole enam mitte midagi ja uks kaheksandikfinaalidesse on sulgunud.

Jalgpalli MM-finaalturniiri alagrupifaas osutus ühes küsimuses võrdlemisi igavaks. Nimelt said kahes alagrupis edasipääsejad selgeks juba teise vooruga ning suisa üheksa koondist läks kolmandale mängule vastu teadmises, et päästa pole enam mitte midagi ja uks kaheksandikfinaalidesse on sulgunud.

Neist üheksast tiimist mängis neli teineteise vastu (Saudi Araabia kohtus Egiptusega ning Tuneesia eile õhtul Panamaga), aga ülejäänud viiel – Maroko, Peruu, Lõuna-Korea, Costa Rica ja Poola – tuli vastu koondis, kellele oli mäng endiselt elu ja surma küsimus. Selle kvinteti vägevad ja väärikad lahingud väärivad eraldi tunnustamist ja meenutamist.

Maroko läks Hispaania vastu kaks korda juhtima ja seadis seeläbi ohtu 2010. aasta maailmameistri edasipääsu 16 parema sekka (selleks, tõsi küll, pidanuks Iraani – Portugali kohtumine lõppema ebatõenäolise tulemusega, aga esimese-teise koha arvestust mõjutas Maroko esitus tugevalt).