Mart Soidro kolumn: jalgpallirindel muutusteta?

Kas alagrupiturniiril korra juba vastamisi läinud Inglismaa ja Belgia kohtuvad finaalis uuesti? Foto: Dmitri Lebedev/Kommersant/Scanpix

Veel kolmapäeva õhtupoolikul poleks ma selle loo pealkirja küsimärgiga lõpetanud. Kõik näis minevat kuluma kippuva stsenaariumi järgi – finaalturniiri viis suurt (Saksamaa, Brasiilia, Argentina, Prantsusmaa, Hispaania) ja kaks võimalikku tiitlipretendenti (Belgia ja Inglismaa) sammuvad kaheksandikfinaali poole. Kes suhteliselt siledat teed pidi, kes üle kivide ja kändude. Ja siis käis pauk, millesarnast mäletab vaid Arnold Rüütel, kes oli 1938. aastal Prantsusmaal toimunud maailmameistrivõistluste kaheksandikfinaali Šveitsi ja Saksamaa korduskohtumise ajal ajal kümme aastat ja üks kuu vana. Austatud president lisab siinkohal võib-olla veel mõne mõtte, aga kas polnud mitte nii, et šveitslased jäid avapoolaja järel 1:2 kaotusseisu, aga teisel poolajal löödi sakslaste väravasse kolm palli ja Šveits võitis 4:2?

Hoolimata sellest, et olen näinud enamikku alagrupimänge, on minu jalgpallialased teadmised küllaltki kesised. Samas naudin ma neid Venemaal toimuvaid maailmameistrivõistlusi täiel rinnal – erinevalt ühest kursusevennast ei pea ma ajaraiskamiseks kord nelja aasta tagant Shakespeare’i «Hamletit» vaadata. Aga ma ei hakka teda sellepärast leheveergudel tögama, et talle piisab Lutsu «Kapsapeast» ning Kitzbergi «Punga Mardist ja Uba Kaarlist». Hamleti-teema lõpetuseks: EKRE-l pole põhjust tõsta relvi hädamere vastu, sest esimest korda pärast 1986. aasta maailmameistrivõistlusi ei jõudnud ükski Aafrika riik alagrupist edasi.