Eesti tippsportlased ja harrastajad püstitasid üheskoos Kadrioru staadionil 100 x 10 000 meetri jooksus Guinnessi rekordi. Üheks osalejaks oli ka endine jalgpallur Raio Piiroja, kes valmistus jooksuks põhjalikult.
Guinnessi rekordi püstitaja Piiroja: näha oli, et inimesed olid vaeva näinud
«Eks ma kolm-neli kuud teadsin üritusest ikkagi ette. Kümme kilomeetrit on ka selline teravam jooks, et kui mitte midagi ei tee, siis on see ikka päris kannatamine,» rääkis ta Postimehele.
10 kilomeetri läbimiseks oli varem igale jooksjale eesmärgiks seatud 38 minutit. Vahetult enne jooksma asumist vaatas Piiroja aga Eesti suusatajate aegu ning otsustas rünnata Andreas Veerpalu aega. Piiroja käis rajal pühapäeval kell 17.47.
«Raido Ränkeli aeg (32.49) oli minu jaoks liiga palju, aga Andreas tundus püütav. Mingi võrdlusmoment pidi ju olema,» muigas Piiroja, kes jooksis aja 35.55.
Samas oli ta ka ettevaatlik. «Eks rohkem oligi hirm, et äkki midagi juhtub ja saan vigastada. 74 inimest on enne mind jooksnud ja siis kujuta ette - midagi juhtub, pean lõpuni kõndima ja kohe on 40 minutit miinust. See oli kõige suurem mure. Õnneks seda ei juhtunud!»
Piiroja kiitiski eelkõige üritusel osalenud inimeste head taset. Seejuures ei tulnud kasutada mitte ühtegi varujooksjat, kuigi ootenimekirjas oli 20 jooksusõpra.
«Mul on osalejate üle hea meel. Näha oli, et inimesed olid vaeva näinud. Kuus päeva tagasi võtsin lahti Eesti rahvajooksude tulemused ning 70 inimest olid alla 38 minuti jooksnud. Eks neid häid jooksumehi oleks veel rohkemgi leidnud, aga kõik olid väga tublid!»
Kas rekordit kambakesi ka tähistama hakatakse? «Kui rekord raamatusse kirja läheb ja siis trükki tuleb, äkki tulebki 100 inimest raamatut esitlema,» naeris ta.
Jooksu korraldaja: natuke kahju ka, et asi läbi sai
Rekordiürituse idee pärines jooksuharrastaja Henri Kaarmalt. «Sattusin vaatama massiteatejooksude Guinnessi rekordeid ja 100x10 000m ehk 100x100x100m teatejooks tundus Eestile riigi 100. Nüüd koos EKJL-iga ideed teostades tõotab sellest saada suurem ja vägevam üritus, kui ma algselt oleks lootagi osanud,» rääkis Kaarma idee sünniloo.
Pärast ürituse lõppu oli Kaarma isegi veidi õnnetu. «Äärmiselt uhke tunne on. Hetkel on natuke kahju ka, et asi läbi sai,» ütles ta Kadrioru staadionil viibinud osalejatele.