/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
/nginx/o/2011/05/03/571321t1h853f.jpg)
Rahvusvahelises klubijalgpallis jagatakse täna välja ihaldatuim trofee, kui Meistrite liiga finaalis lähevad paljude arvates «unelmate finaalis» vastamisi Manchester United ja FC Barcelona.
Kas legendaarse väravavahi viimane mäng toob ManU-le taas õnne?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui iga suure mängu eel üritatakse leida seoseid minevikust, mis võiks viidata ühe meeskonna võidule, siis kahe suurklubi puhul võib selliseid näiteid alati lademetes leida.
Kui just midagi ootamatut ei juhtu, on vähemalt üks tänase kohtumise eel kindel: ManU puurilukule Edwin van der Sarile on see karjääri viimane kohtumine.
Unitedi poolehoidjad kindlasti mäletavad, mis juhtus 1999. aastal, kui eelmine legendaarne ManU väravavaht Peter Schmeichel pidas oma viimase kohtumise Punaste Kuradite eest.
Toona alistas inglaste tippklubi Meistrite liiga finaalis 2:1 Müncheni Bayerni ning Manchesteri meeskonna mõlemad tabamused sündisid teise poolaja lisaminutitel. Selle paralleeli puhul on erinevuseks siiski asjaolu, et van der Sar kavatseb oma jalgpallurikarjääri professionaalsel tasemel lõpetada, kuid Schmeichel jätkas teistes klubides oma karjääri veel neli aastat.
Kuigi van der Sar on praeguseks juba 40-aastane, on ta siiski üks maailma parimaid väravavahte ja võrdluses Barcelona puuriluku Victor Valdesega läheb plusspunkt liinide võrdluses Manu-le.
Kaitseliini üksipulgi lahti võttes tuleb tõdeda, et mõlemal poolel on välja panna maailma tipptasemel mehed (viigipunkt – toim), kes saavad oma põhitöös võrdselt hästi hakkama.
Lisanüansina tuleks siiski välja tuua, et inglaste kaitsenelik saab oma põhitegevust tõenäoliselt rohkem praktiseerida kui nende vastased.
Kui kaitseliinis on mõlemal meeskonnal välja panna maailma tipptasemel mängumehed, siis sama võib kindlasti väita ka poolkaitse kohta. Siiski peitub siin Xavi eestvedamisel Barcelona fenomen: meeskonna pallivaldamise oskus ehk vastase «surnuks söötmine». Seega plusspunkt Barcelonale.
Sarnaselt poolkaitseliiniga leidub ka ründajate seas mõlemal meeskonnal staare. Ent ka siin tuleb eelis anda Barcelonale, kuna maailma parimaks jalgpalluriks valitud Lionel Messi on tõestanud oma suurepäraseid oskusi mängu otsustav käik tuua ka tänavu.
Kindlasti ei saa unustada peatreenereid ning nende võrdluses saaks eelise ManU juhendaja Alex Ferguson, kellel on võrreldes Barcelona peatreeneri Pep Guardiolaga mitu korda suurem kogemustepagas. Seega annab Postimehe võrdlus finaali eel viigi 2,5:2,5 ehk oodata on pingelist ja loodetavasti sündmusterohket finaali.
Korraks vaade ka ajalukku. Mõlemad meeskonnad on varem Meistrite liiga võitnud kolmel korral ning viimane tiitel pärineb ManU-l 2008. ja FC Barcelonal 2009. aastast. Seejuures alistas Barcelona 2009. aastal finaalis 2:0 just Inglismaa suurklubi.