Jalgpall sai Lõuna-Ameerikas hakkama sellega, milles kolmandajärgulised diktaatorid põrusid (2)

Ott Järvela
, vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3,5 miljoni elanikuga Uruguay on maailmameistrite seas väikseim. Kuigi eelmine tiitel võideti 1950. aastal, on riigi jalgpalli kultuurikiht sedavõrd rammus, et lubab tiitlit püüda ka praegu. 2010 jõuti poolfinaali, täna sihitakse Prantsusmaa vastu sama.
3,5 miljoni elanikuga Uruguay on maailmameistrite seas väikseim. Kuigi eelmine tiitel võideti 1950. aastal, on riigi jalgpalli kultuurikiht sedavõrd rammus, et lubab tiitlit püüda ka praegu. 2010 jõuti poolfinaali, täna sihitakse Prantsusmaa vastu sama. Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA

Teisipäeva õhtul kohtusid jalgpalli MMi viimases kaheksandikfinaalis Kolumbia ja Inglismaa. Mäng toimus Moskvas, mis Londonist umbes nelja, aga Bogotast 16–17 lennutunni kaugusel. Ometi oli Spartaki staadion Kolumbia jalgpallurite jaoks justkui koduväljak, sest nende toetajaid viibis areenil inglastest mitu korda rohkem.

Mõnel hinnangul oli ülekaal üks kaheksa vastu, mis võib olla liialdus, aga üks viiele enam kindlasti pole. Sarnast toetust saavad tänastes veerandfinaalides nautida ka Uruguay ja Brasiilia, kelle vastasteks Prantsusmaa ja Belgia. Vaatamata võrreldamatult lühemale reisile on Euroopa fännid olnud Lõuna-Ameerika kolleegidega võrreldes terve MMi jooksul selges vähemuses.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles