Suusasprinterid värbavad treeneriks endist Rootsi ässa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver ja suusasprinterid Kein Einaste, Timo Simonlatser, Peeter Kümmel ja Anti Saarepuu otsivad uut välistreenerit.
Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver ja suusasprinterid Kein Einaste, Timo Simonlatser, Peeter Kümmel ja Anti Saarepuu otsivad uut välistreenerit. Foto: Mihkel Maripuu

Kui norralasest sprinditreener Björn Kristiansen oli eestlastele teada andnud, et loobub Andrus Veer­palu dopinguskandaali tõttu koondislaste juhendamisest, istuti maha ja öeldi üksteisele: «Pagan, kogemustega välistreenerit on hädasti vaja!»


Üheskoos kaaluti erinevaid variante, mõeldi kontaktidele, mis kellelgi taskus ning otsustati – maksku mis maksab, välistreeneri me endale appi toome! Tipus on enamjaolt kahe suure suusariigi, Norra ja Rootsi sprinterid.

Kuna norralastele on kõik dopinguteemad väga tundlikud, siis sellest riigist ei hakatud uusi treenerikandidaate otsima. See olnuks asjatu töö. Seega jäid kaalule Rootsi päritolu juhendajad.

Mõeldi endistele tippudele, kes nüüdseks võistluskarussellilt maha astunud ja äkitselt lõi Peeter Kümmelil lambipirn põlema – «Björn Lind on meie jaoks õige mees!»

Valus eitus

Jah, seesama Lind, kelle tiibu Eesti sprinterid paar aastat tagasi kärpida üritasid. Torino olümpial nii individuaal- kui ka teatesprindi kulla võitnud rootslane tegi Vancouveri OMi järel tippsportlaskarjääriga lõpparve.

Kuna Anti Saarepuu on ise vahepeal Rootsi suusatajatega aktiivselt kokku puutunud, siis oli tal juhtumisi ka mehe kontakt. Pärast arutelu koondise peatreeneri Mati Alaveri ja suusaliiduga otsustati Lindile ettepanek teha. Mees kaalus mõnda aega, kuid otsustas siiski suusaspordist sootuks teises valdkonnas jätkata.

Seejärel kerkis eestlaste mõtteisse uus kandidaat. Tegu on samuti varem maailma sprinditippu kuulunud rootslasega, kes loobus tippspordist paar aastat tagasi. Nagu Mati Alaver ütles, siis: «Ta on olnud absoluutse tipu mees!»

Praeguseks on mees tööpakkumise kaalumisele võtnud ning lähinädalatel peaks eestlastele ka vastuse andma. Üheskoos on sprindikoondislased kokku leppinud, et enne lõplike asjaolude selgumist ei hakata meedias mehe nime välja ütlema.

Variante palju siiski pole – viimastel aastatel on lisaks Lindile loobunud ka Thobias Fredriksson,  Mats Larsson ja Fredrik Östberg. Kuna suusakoondislased on vaikiva kokkuleppe sõlminud, siis ükski nimi kinnitust ei leidnud.

Hea uudis on aga see, et vähemalt palgas ei pidavat küsimust olema. Rahamure taha ei pidavat treeneri palkamine jääma. «Suusaliit on vajalike välis­treenerite palkamiseks alati vahendid leidnud ja leiab ka praegu! Seda muret pole!» kinnitas Alaver veendunult.

Hiljemalt jaanipäevaks peab sprinteritel igal juhul treener olema. Samamoodi pole võimalik jätkata. Koondise esimeses Otepää laagris rassisid mehed omapäi.

Plaanid kirjutas sprinteritele ikka norralane Kristiansen, kes mulluseid kavasid pisut ka kohandas. Ühise laagri tegid sprindikoondislastest Kein Einaste, Peeter Kümmel, Timo Simonlatser, Andres Kollo ning Siim Sellis. Saarepuu treenis koos Mati Alaveri distantsirühmaga ning Vahur Teppan oli haige.

«Iga mees laagris ikka arvamust ei avaldanud. Vaatasime koondise vanimale ja seni ka edukaimale liikmele Peeter Kümmelile otsa ja tema võttis treeningute organiseerimise suuresti oma õlule,» nentis Timo Simonlatser. Kümmel on lõpetanud nii kehakultuuri bakalau­reuse kui ka magistriõppe. Praegu tudeerib ta sama valdkonna doktoriõppes ning saab õpitud teooriat hiilgavalt ära kasutada. Samas tahab ka tema oma treeningutele keskenduda ning ei saa juhendaja rolli üle võtta.

Sammuke edasi

Otepääl abistas sprindikoondislasi ka Tanel Ojaste, kelle nimi ühe uue treeneri kandidaadina üles kerkis. Kuigi ka tema puhul oleks sprindikoondisele tegemist väärt treenerina, usub nii Alaver kui ka koondislased, et välisjuhendaja palkamine lisaks treeningutesse mitmekülgsust ning vajalikke teadmisi. Loodetavasti aitaks see eestlased ka arenguredelil edasi.

«Eesmärk on sprindikoondisele kogenud juhendaja saada ja selles suunas me liigume. Rõõmustav oleks uudis siis, kui jõuaksime kõiki osapooli rahuldava lepinguni,» kinnitas Alaver.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles