Postimehe aruanne: kuidas Inglismaa alistanud Horvaatia tõestas, et ka väikeriik võib MM-finaali jõuda! (30)

Ott Järvela, Moskva
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

21. jalgpalli maailmameistri selgitavad pühapäevases finaalmängus Prantsusmaa ja Horvaatia, kes toibus poolfinaalis Inglismaa vastu 5. minutil kaotusseisu jäämisest ning jõudis tänu Mario Mandžukici 109. minuti lisaaja-väravale oma ajaloos esimest korda MM-finaali.

Moskvas, Lužniki staadionil 78 011 pealtvaataja ees peetud kohtumist asus Inglismaa juhtima Kieran Trippieri 5. minuti karistuslöögist. Horvaatia esitus paranes esimese poolaja lõpus ja teisel pandi Inglismaa surve alla, mis päädis Ivan Perisici 68. minuti väravaga.

4,2 miljoni elanikuga Horvaatia on väikseim MM-finaali jõudnud riik pärast kõige esimesel, 1930. aasta MMil finaali jõudnud ja võitnud Uruguaid, kus elas toona 1,9 miljonit elanikku. 52-aastase pausi järel MM-finaali jõudmisest unistanud Inglismaa peab leppima pronksimänguga Belgia vastu. Postimehe märkmed dramaatilisest poolfinaalist:

Lõpuks ometi – resultatiivne lisaaeg. Lisaaeg ei ole erinevalt levinud arvamusest tujurikkuja, mis võtab pikalt kannatanutelt võimaluse penaltiseeriat vaadata, vaid suurepärane moodus pööraselt mõnusa jalgpallidraama tarnimiseks. Tõsi, see tarne ei jõua alati kohale, aga kui näkkab, on tulemus imeline. Eriti MMi poolfinaalides.

Näiteks 1970. aasta poolfinaali Saksamaa – Itaalia lisaaeg, mis algas seisult 1:1. Saksamaa läks 2:1 ette, jäi 2:3 taha, viigistas 3:3-le, aga lubas minu hiljem Itaalial 4:3 võiduvärava lüüa. Või 1982. aasta poolfinaali Saksamaa – Prantsusmaa, kus viimased läksid 98. minutiks 3:1 juhtima, ent sakslased jõudsid 3:3 viigini ja võitsid penaltiseeria. Ning ega 2006. aasta poolfinaal Itaalia – Saksamaa, kus MMi võõrustajad 119. ja 120+1. minuti väravatest 0:2 kaotasid, paha olnud.

Sel MMil oli senise nelja lisaaja peale löödud kaks väravat (Venemaa – Horvaatia veerandfinaalis) ja selgitatud null võitjat. Mario Mandzukicil avanes 105+2. minutil väga hea võimalus asju muuta, aga vapper Jordan Pickford blokeeris lähilöögi hiilgavalt. Ent kui John Stones ja Harry Maguire 109. minutil Mandzukicile uue võimaluse kinkisid, horvaat enam ei halastanud. Inglismaad ei aidanud ka türklasest kohtuniku Cuneyt Cakiri (põhjendatult) antud neli minutit üleaega.

Hiilgavad fännid. Kui eilne Prantsusmaa – Belgia poolfinaal oli puuduliku atmosfääriga, sest mõlema meeskonna fänne oli vähe ja mäng staatiline, siis Lužnikil polnud sarnaseks stsenaariumiks mingit varianti. Esiteks oli mäng hoogsam, aga teiseks tekitasid nii Horvaatia kui ka Inglismaa fännid vahva jalgpallielamuse. Omasid ei jäetud ka kaotusevalus – Inglismaa fännisektor laulis neid tänama tulnud meeskonnale nii hümni kui ka ülejäänud repertuaari.

Mõlemad fännisektorid andsid hagu, õhtu lõpus said pidutseda horvaadid.
Mõlemad fännisektorid andsid hagu, õhtu lõpus said pidutseda horvaadid. Foto: CHRISTIAN HARTMANN / REUTERS

Inglismaa standardolukorrad. Kui Bury Beckhamiks hüütav Kieran Trippier Inglismaa 5. minutil originaalsele Beckhamile au teinud karistuslöögist juhtima viis, oli see Inglismaa 12. värav sel MM-finaalturniiril. Aga juba üheksas, mis sündinud standardolukorrast. Fenomenaalne näitaja nii protsendi kui ka hulga mõttes pani Horvaatia kindlasti närveerima, kui Marcus Rashford 90+2. minutil Inglismaale paremalt servalt karistuslöögi teenis.

Kyle Walkeri tsenderdus oligi hea ja Harry Kane pääses löögile, ent horvaatidest sedavõrd häirituna, et pall ei lennanud värava raamidesse. Hoopis paremini tuli inglastel aga välja 99. minuti nurgalöök – kasutati tuttavat konga-manöövrit – ja John Stonesi pealöögi pidi Šime Vrsjalko väravajoonel seistes peaga tõrjuma.

Harry Kane'i superšanss, kust võinuks sündida 2:0 värav.
Harry Kane'i superšanss, kust võinuks sündida 2:0 värav. Foto: Thanassis Stavrakis / AP

Õpetlik Harry Kane’i superšanss. 30. minutil pääses Harry Kane lähidistantsilt löögile, aga Subasic tõrjus. Lahtist palli sai Kane uuesti terava nurga alt udjad, aga tabas posti, kust pall tabas Subasicit ja põrkas sealt üle lati ja otsajoone. Seejärel tõstis abikohtunik suluseisulipu, andmaks märku, et tema silma järgi oli Kane juba enne esimest lööki suluseisus.

Teatavasti anti aga MMi eel seoses VARiga abikohtunikele juhised piiripealsetes olukordades igal juhul lipp all hoida ja tõsta see alles siis, kui väravasituatsioon möödas. Põhjus lihtne: kui lipp all hoida ja lasta mängul jätkuda, saab VARi abil hiljem tõe tuvastada. Kuigi antud episoodist väravat ei sündinud, oli tegu õpetliku näitega, kuidas kohtunikud õigesti talitades VARi jalgpalli hüvanguks kasutada saavad. Kordus näitas, et abikohtunik ilmselt eksis ja suluseisu polnud (liinist oli tagapool ainult Kane’i käsi, mida suluseisu puhul ei arvestata.

Sterlingi küsimus. Inglismaa koondis ja avalikkus on käimasoleva MMiga saanud hakkama üldjoontes leplikult, aga üks suurem poleemika siiski oli. Nimelt jagunes arvamus pärast Kolumbiaga peetud kaheksandikfinaali Raheem Sterlingu osas kaheks – ühed kiitsid tema liikumist, teised laitsid halba realiseerimist.

Peatreeneri Gareth Southgate’i usaldust Sterling ei minetanud ning mängu esimese 35 minuti jooksul oli selgelt näha miks – Inglismaa toetav ründaja oli platsi kõige ohtlikum mängija, kelle spurdid hoidsid vastase keskkaitsepaari pidevalt kikivarvul. Ründaja ei pea alati väravaid lööma, et meeskonnale kasulik olla. Samas Southgate'i kiitimisega tuleb piiri pidada, sest kontrakäike ta täna muutunud olukorrale ei leidnudki.

Vile Vidale viibis. Kui Lužniki staadionil mõnikümmend minutit enne avavilet koosseise tutvustati, möödus see üpris ükskõikselt, kui välja jätta üks erand – pärast veerandfinaalivõitu Venemaa üle Ukrainat toetava sõnumi sotsiaalmeediasse postitanud Domagoj Vida sai armutult vilet. Kui mäng peale hakkas, tuli aga seda vilet oodata 39. minutini, sest enne seda Horvaatial pikka pallivaldamist, kus ka keskkaitsjad mitmeid sööte lükkavad ja/või pikemalt palli omavad, lihtsalt polnud.

Domagoj Vida musitab viigivärava löönud Ivan Perisicit.
Domagoj Vida musitab viigivärava löönud Ivan Perisicit. Foto: Denis Tyrin / Denis Tyrin/TASS

Inglismaa kahetsus. Kane’i väga heast võimalusest oli eelpool juttu, aga Inglismaal oli soodne šanss 2:0 juhtima minna ka 36. minutil, kui pärast Kane’i head eeltööd ning Dele Alli tarka söötu pääses Jesse Lingard trahvikasti joonelt vabalt löögile, aga sihtis väga mööda.

Nende kahe šansi järel lõpetas Horvaatia rabistamise ja leidis enesekindluse rahuliku(ma)lt oma asja ajada. Targema ja hoolikama pressingu tulemusel saavutatud normaliseerumise järel pandi Inglismaa surve alla ja jõuti 1:1 viigini. See pidi inglased kahetsema panema, 2:0 vaheajaedu polnud ju üldse kaugel.

Horvaatia kahetsus. Normaalaja lõpus võis aga samamoodi, nagu inglased esimese poolaja lõpus, pead vangutada Horvaatia, sest pärast Ivan Perisici 68. minuti viigiväravat avanes samal mehel veel kaks väga head šanssi, mis mõlemad jäid realiseerimata. 70. minutil tabas Perisic Inglismaa kaitsjate eksimust avanenud võimalusel löögiga posti ning 84. minutil ei saanud ta pihta väravale, mis Jordan Pickfordi ebaõnnestunud väljatuleku järel valveta oli.

Kas tuleb uus maailmameister? Prantsusmaal on võrreldes Horvaatiaga üks puhkepäev rohkem ja selja taga null lisaaega vastase kolme vastu. Lisaks laiem valik ja raudkindel kaitse. Aga nagu täna nägime, ammutab Horvaatia olukordadest, kus nad on nurka surutud, uut jõudu juurde.

Ning kindlasti ammutavad horvaadid inspiratsiooni tõigast, et 1998. aastal lõpetas nende imelise teekonna kaotus pühapäevasele vastasele Prantsusmaale. Variant, et näeme uut maailmameistrit, on täiesti reaalne. Ning väikeriigi kodanikuna on võimatu mitte vaimustuda tõigast, et selleks võib saada kõigest 4,2 miljoni elanikuga Horvaatia.

BLOGI (autor: Kris Ilves)

Enne mängu:

Horvaatide viimane võimalus MMil finaali saada oli 1998, kui nad iseseisvalt esimest korda MMil osalesid. Tõelist võitlusvaimu üles näidates jõuti välja poolfinaali, kus lõpuks tuli siiski Prantsusmaa 2:1 paremust tunnistada. Sellest ajast peale on olnud horvaadid ootuses, et ehk ühel päeval avaneb neil võimalus mängida MMi finaalis. Nüüd on see variant lähemal kui kunagi varem. 

Alagrupi võitsid horvaadid täiseduga, parima esitusena võideti 3:0 Argentiinat.  Kaheksandikfinaalis oli mäng Taaniga ootamatult keeruline, ning alistasid taanlased alles penaltiseerias. Sama kordus ka veerandfinaalis Venemaaga. Võrdse mängu normaalaeg lõppes 1:1, lisaajal viis Domagoj Vida Horvaatia 2:1 juhtima, kuid venelased suutsid enne lõppu taas viigistada ja otsustavaks sai penaltiseeria, mille Horvaatia 4:3 võitis. 

Inglismaa fännid on omakorda pidanud sarnast võimalust ootama kaheksa aastat kauem kui Horvaatia fännid. Nende viimane poolfinaal MMil oli 1990 aastal, kui vastu tuli võtta valus kaotus penaltiseerias Lääne-Saksamaale. Inglastel on siiski olnud võimalus ka finaalis mängida ning 1966. aastal peetud kodusel turniiril suudeti tulla maailmameistriteks. 

Inglaste tee sellel MMil on olnud Horvaatiaga küllaltki sarnane. MM algas ka inglaste jaoks alagrupist kindla edasipääsuga. Kaheksandikfinaalis kohtuti Kolumbiaga ning sarnaselt horvaatidele, lõppes kaheksandikfinaal seisuga 1:1 ning otsustavaks said penaltid. Inglased suutsid penaltiseeria võita ning veerandfinaalis kohtuti Rootsiga. Mäng Rootsiga inglastele suurt peavalu ei valmistanud ning 2:0 võiduga sammuti kindlalt edasi poolfinaali. 

Kommentaarid (30)
Copy
Tagasi üles