Kuidas kuuma ilmaga sportides ellu jääda?

Baltimore Oriolesi pesapallimeeskonna mängija Mark Reynolds. Foto: SCANPIX

Soojad ilmad on teretulnud nähtus, kuid et spordisõbra meelistegevus halbade tagajärgedeta mööduks, tuleb mõnda asja jälgida. Postimees uuris, kuidas sportimine palavas võimalikult mõnusaks teha?

Väljas sirendav päike on Eestisse toonud kohati isegi üle 30-kraadise palavuse ja miks mitte lihtsalt rannaliival vedelemise asemel sportida. Mõeldakse: «Saan päikest ja samas teen tervisele head – ideaalne kombinatsioon.»  

Ometi võib süütuna näiv rulluisutamine, jooksmine või jalgrattasõit halvasti lõppeda, kui end lõõmava päikese eest korralikult ei kaitse.

Endise Eesti koondiste spordiarsti ja praeguse dotsendi Rein Jalaku loengust «Sport kuumas kliimas» tuleb välja, et ülekuumenemise oht tuleb eelkõige suurest vedelikupuudusest ja kehalistest võimetest – koordinatsioon, painduvus, jõud, kiirus, vastupidavus. Kõige enam kannatab kuumas vastupidavus.

«Kõige lihtsam viis teada saada, kas vedeliku tarbimise hulk näiteks eile oli õige, on hommikul uriini jälgida. Kui see on tume, siis järelikult polnud vedeliku tarbimine piisav. Õige värvus oleks kergelt kollakas,» märkis Jalak Postimehele. «Tähtsad polegi niivõrd kogused, kuivõrd pidev vedeliku tarbimine.»

Liigse kuumuse eest pole kaitstud ka tippsportlased. Eesti parima pikamaajooksja Tiidrek Nurme treener Harry Lemberg tunnistas, et väikese pettumuse valmistanud Barcelona Euroopa meistrivõistlused võis nurjata just Eestis valitsenud ilm.

«Lõikasime veidi näppu. Tulime kaheks nädalaks Eestisse kuuma kätte, kuid pidanuksime mägedesse jääma. Lihased muutusid loiuks ja pehmeks,» nentis Lemberg, kelle hoolealune sai EMil 5000 m jooksus ajaks 13.49,19, millega oli 16nes ehk esimene, kes finaalist välja jäi.

Lembergi sõnul oli eelmisel aastal Eestis see probleem, et tappev palavus valitses praktiliselt terve ööpäeva jooksul. Treenimiseks normaalseid tingimusi ei tekkinudki. Praeguses olukorras tuleb Lembergi sõnul sportlasel valida lihtsalt õige aeg ja varustus.

«Hommikul kaheksa ajal või õhtul hilja. Kindlasti ei tohiks treenida kõige kuumemal ajal,» märkis Lemberg. «Valida tuleb hele riietus ja peakate, soovitavalt teha see märjaks.»

Jalak tõi näiteks Ateena OMi 2004. aastal, kus kuumus oli eriti talumatu – kohati ligi 50 kraadi. Seal olevat jooksjad harjutanud lausa kell kuus hommikul. Vedelikukaotus näiteks oli nõnda suur, et mõned kogu päeva võistelnud tippsportlased tarbisid vedelikku 10–12 liitrit.

Eelmisel nädalavahetusel leidis Chicago poolmaratonil kuumuse tõttu aset traagiline sündmus. Temperatuuri järsu tõusu tõttu võistlus poole pealt katkestati, kuid siis oli hilja – 11 jooksjat viidi kuumarabandusega lähedalasuvasse haiglasse, 26-aastane Zachary Gregory suri.

Seega on oluline, et sportija tunneks ära, kui teda ähvardab kuumarabandus ehk haigusseisund, mis on põhjustatud organismi ülekuumenemisest. Esmased tunnused on kuiv nahk, enamasti üle 39 kraadi tõusnud kehatemperatuur, nõrkus, väsimus ja töövõime langus.

Selliste tundemärkide puhul on õigem lihastöö lõpetada, sest jätkates võivad tekkida rasked verevarustuse ja hingamisteede häired kuni eluohtliku šokini.

Kui halvim käes, peab sportija soovitatavalt saama esmaabi. Igal juhul peaks minema jahedasse ruumi lamama ja otsmikule sättima jahutava märja mähise.

SOOVITUSED

Soovitused jooksutreeninguteks kuumas kliimas (üle 27 kraadi)

•    enne juua 300–500 ml vedelikku

•    jooksu ajal juua alates 15. minutist

•    kui jooksu kestus on üle 60 minuti, peab kindlasti jooma süsivesikurikast jooki

•    joosta madalama kiirusega, rahvasportlased 60% ja tippsportlased 70% kiirusest

•    jooksu kestus maksimaalselt 70–90 min, et kehatemperatuur ei ületaks 40 kraadi

•    päikeselise ilmaga heledad riided, avatud kehapinnaga mitte joosta, kindlasti kasutada peakatet

•    sünteetiline riietus jahutab hästi, kuid suurendab higieritust

•    pärast jooksu samuti palju juua, eestkätt süsivesikutega jooke.

Allikas: Tõnis Matsin, Rein Jalak «Sport kuumas kliimas»