Kaardilugeja tööpäevad algavad ammu enne rallit

Roland Poom ja Ken Järveoja stardivad ka Soome MM-rallil. Foto: Ray Põder

WRC-rallide kogemusega Eesti kaardilugeja Ken Järveoja seletab lahti oma ameti vastutusrikkaid nüansse ning tunneb heameelt, et ka juhi parema käe ametit on hakatud rohkem väärtustama. Rally Estonial loeb Järveoja kaarti Roland Poomile.

Milline on kaardilugeja tavaline tööpäev? Palun kirjelda natukene legendi koostamise protsessi.

Kui rääkida näiteks WRC-etappidest, siis algavad kaardilugeja tööpäevad juba oluliselt varem kodus, kui on välja antud ralli juhendid ja kaardid, mis vajavad põhjalikult läbitöötamist. Lisaks tehakse eeltööd kasutades eelnevate aastate pardakaameraid.

Ralli ajal on üldjuhul kaks pikka rajaga tutvumise päeva, mil kõik kiiruskatsed läbitakse kaks korda ning mille puhul on liikumiskiirus piiratud – kas 70 km/h või 80 km/h vastavalt etapile. Esimesel läbimisel koostab legendi juht ning teisel läbimisel kontrollitakse kõik täpselt üle. Hiljem vaadatakse läbitud katsed üle ka videost ning vajadusel tehakse korrektuurid. Kaardilugeja peab enne lõpliku legendi koostamist kirjutama kõik parandused puhtaks, et sõidu ajal oleks kõik selge ja täpselt arusaadav.

Kui palju esineb kaardi koostamisel vaidlusi juhiga?

Liiga palju vaidlemist kindlasti ei teki, kuna legendi koostamine on üsna personaalne. Kuidas juht enda jaoks kurve tõlgendab, võib küll veidi kaardilugeja arvamusest erineda, ent kuna juht on A ja O ning vastutab otseselt, teeb tema ka raja legendi koostamisel kõik lõplikud otsused.

Sageli räägitakse, kaardilugeja on see, kes hoiab ekipaaži motivatsiooni üleval. Mida see täpsemalt tähendab?

Meeskonnaaladel on üksteise toetamine väga oluline, samamoodi ka rallis. Ehk pole kaardilugeja motivatsiooni võrreldes juhi omaga niivõrd palju üleval hoida, sealt ka need jutud. Kaardilugeja peaks olema balansseeriv jõud, kes juhti kuidagi ei sega, vaid abistab.

Räägime natukene füüsilisest poolest. Kui pingeline on kaardilugeja töö ja millises vormis peab olema, et tipus püsida. Palju näiteks teie trenni teete?

Mina teen trenni 2–3 korda nädalas. Füüsis peaks kindlasti kaardilugejal hea olema, sest siis on tugevam ka vaim ning kehagi on pikaks rallinädalaks valmis. Kehale kõige koormavamad on asfaldirallid, kus pidurdus-, kiirendus- ja kurviläbimise jõud on oluliselt suuremad.

Rallimeeste arutelu Foto: Kasper Mäe / Virumaa Teataja

Olgem ausad, veidi on kaardilugejad võrreldes juhtidega jäänud varju, kuigi kaardilugeja töö on samuti eluliselt oluline. Kas see teeb natukene kadedaks ka?

Kadedaks kindlasti ei tee, aga kohati tundub küll, et unustatakse ära, et autos on rohkem kui üks võistleja. Usun, et Martin Järveoja (Ott Tänaku kaardilugeja – toim) ja ka Kuldar Sikk (WRC3 klassis Ken Torni kaardilugeja – toim) saavad hetkel meediaväljaannetes piisavalt tähelepanu ja see on ainult positiivne.

Kuidas võiksite maailma näinud sportlasena Eesti rallide taset üldises plaanis hinnata?

Eesti rallid on väga hästi korraldatud ja kindlasti ei peaks mitte midagi häbenema.

Nimi: Ken Järveoja

Sünniaeg: 09.12.1982

Endised partnerid ekipaažis: Tarmo Järveoja, Sander Pärn, Aigar Pärs, Martin Kangur, Gustav Kruuda, Roland Poom, Ken Torn

Hobid: Korvpall, videograafia

Suurim saavutus: Hetkel puudub. Aga meeldejäävamad rallid on 2011. aastal Rally Estonia kiireim N4 auto ning 2016 Saaremaa Rally kiireim 2WD.