Marek Niit loodab 200 m jooksu rekordi viia 20,20ni

Marek Niit Foto: Raigo Pajula

Kui Eestis antaks välja auhinda nimega «Aasta rekordimasin», kuuluks see juba ammu Marek Niidule. Kuus kuud, kümme Eesti rekordit ja tagatipuks veel USA üliõpilasmeistrivõistluste hõbemedal!

Võistlus ja rekord, võistlus ja rekord – umbes selline on Niidu tänavune hooaeg välja näinud. USA üliõpilasmeistrivõistluste poolfinaalis läbis ta 200 meetrit 20,43 sekundiga, kärpides Eesti rekordist sajandiku.

Finaalis jooksis Arkansase ülikooli esindav eestlane sama distantsi veelgi nobedamalt – 20,38ga. Paraku puhus jooksu ajal lubatust tugevam taganttuul ning tulemus polnud edetabelikõlblik. Küll aga andis see talle USA üliõpilasmeistrivõistlustel auväärse teise koha. Ja seda oli rohkem, kui Niit ise enne jooksu loota oskas.

Koht parem kui aeg

«Ma pole tegelikult jooksuga päris sajaprotsendiliselt rahul. Võitjaga võrreldes oli start väga kehv, liiga vara tulin püsti ja ei saanud tehniliselt sisse joosta kurvis. Arenguruumi on kuhjaga,» sõnas Niit, kes võttis kogu võistluse kokku järgmiselt: «Koht on kindlasti suurepärasem kui aeg!»

Tegelikult unistas eestlane salamisi suure lombi taga isikliku ja Eesti rekordi 20,20ni viia. Natuke jäi sellest siiski veel puudu.

Niidu endise treeneri Valter Espe sõnul oli just võitja Maurice Mitchell (19,99 – toim) see mees, kes ei lasknud Niidul veelgi paremat tulemust teha.

Laupäeva õhtul Niidu jooksu jälgides nägi ta oma endise hoolealuse tulemuses veel korralikku varu. «Võitja rikkus Mareki jooksu ära. Ta tegi lihtsalt uskumatult võimsa alguse. Kui esimese 50 meetri järel on sisemiselt rajalt mees sinu kõrval, siis see võtab tasakaalust välja. Tehniliselt polnud Mareki jooks selline, nagu ta oleks võinud ideaalis olla,» kinnitas Espe.

Samas andis Niit ise mõista, et tugev konkurent kõrvalrajalt võis talle isegi kiirust juurde anda. «Kuna tegemist on suhteliselt tiheda konkurentsiga, siis teadsin, et kedagi kurvis endast ette lasta ei tohtinud. Olin 7. rajal ja 6. raja edasine jooksu võitja sai superstardi. Kui teda nägin, võtsin isegi kiiruses juurde ja suutsin temaga lõpuni minna,» meenutas Niit ja lisas: «Tundsin, et viimased 50 m tulin talle isegi lähemale, aga kuna tegemist oli 200 m jooksuga, ei olnud neid meetreid kahjuks piisavalt.»

Tihedas rebimises teisele kohale edestas Niit napilt Horatio Williamsit ja Brandon Byramit, kes said mõlemad kirja aja 20.41. Niit tegi nädalavahetusel kaasa ka 4 x 400 meetri teatejooksus, kus aitas Arkansase ülikooli 3:03,59ga viiendale kohale. See aeg tähistas ka kooli tänavuse hooaja tippmarki. Niit jooksis oma vahetuse 45,2ga.

Kokkuvõttes jäid nädalavahetusega enam-vähem rahule nii Niit ise, treener Doug Case kui ka kodused pöidlahoidjad. Ameerika üliõpilasliiga võistlushooajale sai vääriline punkt pandud.

Oma järgmise võistluse teeb Eesti välejalg 19.–20. juunini võistkondlikel Euroopa meistrivõistlusel Novi Sadis. Seal teeb ta kaasa nii 200, 400 m kui ka teatejooksus. «Tahan Novi Sadis korralikud jooksud teha ning Eestile punkte tuua. Teise vormi tipu tahan aga ajastada augusti lõpus toimuvaks Lõuna-Korea MMiks,» kinnitas Niit.

Raske ülesanne

Et pärast rasket hooaega tiitlivõistlusteni sama heas seisus püsida, teeb Niit nädalase Saaremaa-puhkuse järel korraliku kolmenädalase treeningutsükli. Kodumaal võistlemas saab teda näha alles juuli lõpus peetavatel Eesti meistrivõistlustel.

Ees seisab raske ülesanne: kuidas püsida sama heas ja ehk isegi paremas seisus ka hooaja tähtsaimal võistlusel – Lõuna-Korea MMil?

Vähemalt Niidu ekstreener Valter Espe on veendunud, et Niit on suuteline ka hooaja teises pooles sama hiilgavalt särama. «Miks peaks Mareki vorm alla minema? Ta on jaksanud nii palju stabiilselt kiiresti joosta ja usun, et suudab ka edaspidi! Kui inimene on viis kuud sellise tempoga vastu pidanud, ei saa ta eelseisva ees hirmu tunda,» kinnitas ta.

Oluline on hoiduda vigastustest ning säilitada motivatsiooni. Siis võivad tänavuse hooaja järel Eesti rekordiraamatusse sootuks uued arvud tulla.

Hunt tunneb Niidu üle heameelt

Oma hea sõbra Marek Niidu rekordiparandusi jälgib pidevalt ka kahekordne juunioride maailmameister Margus Hunt, kes samuti suure lombi taga õpib ja treenib. «Mul on Mareki üle hea meel. Ta on lõpuks aru saanud, et tegemist on sprindiga ja mida kiiremini jookseb, seda väledamalt oma võistlusega lõpuni jõuab,» muigas Hunt. «Õnneks pole Marekil viimasel ajal rumalaid vigastusi olnud ja ka õpingutega pole enam probleeme. Ta on oma eluga rohkem järjele saanud.»

Ameerika jalgpalli mängiv Hunt kandideerib koos meeskonnakaaslase Taylor Thompsoniga mainekale Pony Expressi auhinnale. Pony Express on auhind, mis jälgib mängijatandemeid töötahte, liidriomaduste ja mängijaomaduste põhjal. Hundile ja Thompsonile lisaks kandideerivad auhinnale veel 48 paari üle kogu USA.

Valiku langetavad tunnustatud eksperdid ning võitjad tehakse teatavaks tänavuse hooaja põhiturniiri ajal. (PM)