Saada vihje

Statistikapomm: 7 põnevat fakti Inglismaa nukrast lisaaja-kaotusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Inglismaa jalgpallikoondise fännid.
Inglismaa jalgpallikoondise fännid. Foto: Luca Bruno / AP

Inglismaa jalgpallikoondis ihkas 52-aastase vahe järel jõuda maailmameistrivõistlustel finaali, kuid poolfinaalis tunnistati lisaajal Horvaatia koondise 2:1 paremust. Ühtlasi pääses Horvaatia esmakordselt suurturniiril finaali. Postimees viskas pärast vaatemängulist lahingut pilgu peale statistikale.

1. Inglismaa on suurturniiridel mänginud poolfinaalis viis korda, kuid koguni neli neist on kaotatud (1968 EM Jugoslaaviale, 1990 MM Saksamaale, 1996 EM Saksamaale ja 2018 MM Horvaatiale). Ainus võit pärineb aastast 1966 Portugali üle, kui inglased võitsid seejärel finaalis ka Saksamaad ning teenisid oma esimese ja ainsa maailmameistritiitli.

2. Inglismaa on sellel sajandil kaotanud Horvaatiale kolm korda, need kõik on olnud nii-öelda võistlusmängud, mitte sõpruslahingud. Ühelgi teisel koondisel sellist negatiivset saldot teise meeskonna vastu ette näidata pole.  

3. Mario Mandžukici lisaaja-värav 109. minuti alguses oli hiliseim, mis Inglismaale maailmameistrivõistlustel on kunagi löödud.

4. Kieran Trippierist sai David Beckhami kõrval esimene inglane, kes maailmameistrivõistlustel on löönud otse karistuslöögist värava. Beckham suutis seda aastatel 1998 ja 2006.

5. Inglismaa on käimasoleval finaalturniiril löönud üheksa väravat standardolukordadest. Eelmine rekord kaheksa tabamusega kuulus aastast 1966 Portugalile.

6. Kui viimati üks meeskond (Inglismaa aastal 1990) maailmameistrivõistlustel kolm mängu järjest lisaaega mängis, nagu Horvaatia praegu, siis ta võitis kaks esimest matši, kuid kaotas kolmanda. Horvaatia murdis needuse!

7. Horvaatia viigivärava autor Ivan Perisic on maailmameistrivõistlustel löönud kokku neli väravat. Kaasmaalastest on temast enamat suutnud vaid legendaarne Davor Šuker, kelle eestvedamisel saavutas Horvaatia 20 aastat tagasi pronksmedali.

Tagasi üles