Kes on järgmised eestlased WRC-sarja tipus? (1)
12. juuli 2018, 07:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On täiesti enesestmõistetav, et kui keegi on sellisest väikeriigist nagu Eesti tõusnud maailma tippu, siis avaldab see antud ala populaarsuse osas selget mõju. Ja sealt edasi tuleb tavaliselt küsimus, kes võiks olla järgmine või lausa järgmised sellisel tasemel tegijad. Need nimed on ajas muutunud, sest tipus on kitsas ja sinna jõudmiseks peavad kõik asjad klappima. Kuid kui Markko Märtini ning Ott Tänaku puhul see on juhtunud, siis miks ei peaks see õnnestuma ka järgmistel kiiretel eestlastel.
Mõnda aega tagasi räägiti, et rahvusvahelisele areenile sisenemiseks oleks hea, kui kodused sarjad on n-ö tühjaks sõidetud, et see on justkui küpsuseksam astumaks järgmist sammu. Samas aga, kui noore sõitja puhul suudetakse eelarve kokku panna ja täita nii, et on võimalus juba varakult ka rahvusvahelistes sarjades või tugevama kui Eesti konkurentsiga meistrivõistlustel osaleda, on see kindlasti väga hea võimalus kogemusi koguda.
Siiski, arvestades, et Eesti meistrivõistlustel on noorte sõitjate konkurents väga tihe ja vähesed saavad lubada endale selliseid eelarveid, on Eestis kasutusel pigem esimene variant. Ja ongi äge: saame kodus oma silmaga tunnistada uute tippsõitjate kasvamist.
Eesti Autospordi Liit koos oma toetajatega on kokku pannud atraktiivse paketi Estonian R2 Challenge klassi sõitjatele. Võitja saab nimelt auhinnaks 20 000 eurot, millega saab katta kas siis MM-sarjas Junior WRC-klassis või FIA ERC Euroopa meistrivõistlustel Junior klassis osalemise kulusid. Eesmärk on aidata kaasa eelarve täitmisele ja teisalt luua tugeva konkurentsiga noorteklass, mis meelitab siia teiste riikide noori kiireid sõitjaid.
Kes on tulevased tähed?
Esimesena tasub välja tuua järjekordne saarlane, Ken Torn. Ta on liikunud mööda üsna loogilist rada, olles sõitnud Eestis erinevate autodega ja üleminekud on olnud üsnagi õigel ajal. Septembris 25-aastaseks saav Torn võitis eelmisel aastal koduse Estonian R2 Challenge'i ja osaleb tänavu autoralli MM-sarjas, JWRC-klassis koos suurte kogemustega kaardilugeja Kuldar Sikuga.
Tiheda konkurentsiga JWRC-klassis on nad näidanud head kiirust, kahjuks on aga erinevad viperused nii Rootsis kui Portugalis hea lõpptulemuse rikkunud. Järgmine etapp on neil pärast Shell Helix Rally Estoniat sõidetav Soome MM-ralli ja mõlemad rallid peaks oma iseloomult neile hästi sobima.
/nginx/o/2018/05/20/7854983t1h3520.jpg)
Kindlasti tahaks välja tuua, et rallis jõutakse maailma tippu hiljem kui mõnel teisel alal. Ott Tänak tähistas näiteks möödunud sügisel oma 30. sünnipäeva ja seega on näiteks Ken Torn üsna õigel kursil. Kogemus on see, mis sel alal on äärmiselt oluline ja ka see, et juhiloa olemasolu nõue tähendab, et saad osalema hakata kindlas vanuses.
Kui Ken Torn on osalemas juba JWRC-sarjas, siis on ta esimese sammu ära teinud. Kindlasti on mõtteid liikuda edasi rahvusvahelistesse sarjadesse mitmel sõitjal, kes sõidavad Estonian R2 Challenge arvestuses. Roland Poom, Rasmus Uustulnd, Oliver Ojaperv ja mitmed teised on need sõitjad, kes teevad selle klassi äärmiselt konkurentsitihedaks.
Nagu öeldud, võib teel maailma tippu kasutada hüppelauana samuti mõne teise riigi sarju. Paljudel neist on sarnaselt Eestiga korralikud auhinnad, mis teevad järgmised sammud lihtsamaks.
Karl-Martin Volver sisenes Eesti autorallisse väga noorelt, sõites rallikomitee eriloaga. Kiire noormehe senine karjäär on olnud täis tõuse ja langusi. Ühel hetkel Läti meeskonna ASRT ridades sõitnud Volver oli sunnitud vahepeal leidma endale sõitmiseks alternatiivseid võimalusi ja praeguseks on minu hinnangul leitud taas uus tõusunurk.
Volver osaleb Saksamaal ADAC Opel Rally Cup klassis, mis sõidetakse Saksamaa meistrivõistluste sees. Auhinnafond on seal korralik, kogu sarja peale kokku 100 000 eurot. Esimese etapi Volver võitis ja juhtis ka teist, kuid pidi avarii tõttu selle katkestama. Igal juhul on ta seal vägagi konkurentsis ja tahaks väga loota, et noor sõitja saab tuule tiibadesse.
Sõitjate kõrval tuleb kindlasti rääkida tipptasemel Eesti kaardilugejatest ja julgen väita, et Eestist pärit kaardilugejana on samuti head võimalused tippu jõuda, kui keegi selle endale eesmärgiks võtaks. Häid kaardilugejaid pole kunagi liiga palju olnud ning näiteks Kuldar Siku, Raigo Mõlderi, Martin Järveoja näol on meil olemas väga head eeskujud ja kindlasti ka nõuandjad.
Statistika ennustab järgmist tähte 2030. aastaks
Kui räägime järgmistest sõitjatest MM-sarja tipus, siis tuleks otsa vaadata ka statistikale, Märtin sai oma esimese võidu aastal 2003, Tänak aastal 2017. Nende vahele mahtus ka Urmo Aava, kes näitas küll korralikku kiirust, kuid kahjuks rallivõiduni ei küündinud.
Liiga vähe andmeid loogilise mustri punumiseks, aga nii vaadates võiks näha järgmist sõitjat sellisel tasemel näiteks aastal 2030. Ja siis peaksime vaatama hoopis neid noori sõitjaid, kes osalevad laste kardisarjas Talendid Rajale või mõnes muus autospordi noorteklassis.
Teisalt tahaks loota, et vahe sel korral nii pikaks ei kärise ja saaksime sarnaselt soomlastega kaasa elada mitme Eesti meeskonna sõidule WRC tippkonkurentsis. Selleks peab aga kõik klappima: tulemused, kiirus, stabiilsus, toetajad ja taustajõud.
Eestlased on WRC-sarjas hinnatud ja neid liiga palju tutvustama ei pea. Suur roll on kindlasti sellel, kuidas WRC-sari järgnevatel aastatel areneb, palju on meeskondi, mis omakorda määrab ära, palju üldse on reaalselt kohti sõitjatele. Mõjutab seegi, kuidas MM-sarja sees redel toimib, praegu on seal loogika olemas – JWRC, WRC 2 ja WRC –, kuid ühelt astmelt teisele liikumine ei ole kindlasti lihtne.
Arvestades kõiki asjaolusid, tuleb tunnustada neid Eesti sõitjaid, kes on absoluutsesse tippu või selle lähedale jõudnud. Lisaks nende taustajõudusid ning toetajaid, sest see nõuab meeletut pühendumist ja palju tööd. Nagu igal teisel spordialal.