Mölder loodab hoki intriigidest vabastada

Eesti Jäähoki Liidu president Jaan Mölder. Foto: Liis Treimann

Eesti Jäähoki Liidu presidendiks kinnitati eile endine Paldiski linnapea Jaan Mölder, kel on ala arendamiseks üsna suured plaanid, skeptikud aga ei usu, et midagi muutuma hakkab.

Kuna kümme aastat hokiliidu presidendina tegutsenud Priit Vilba astus suure töökoormuse tõttu enne lepingu lõppemist ametist tagasi, peeti eilsel hokiliidu üldkoosolekul ka erakorralised valimised.

Ainsana oli oma kandidatuuri üles seadnud Mölder ning meediale saadetud pressiteates seisis, et uue presidendi valimisel oli hokiüldsus üksmeelne ja Mölder ei saanud ühtegi vastuhäält. Hokiliidu peasekretäri Riho Sooniku sõnul osalesid valimisel liidu 29 liikmest 27, Postimehe andmetel aga viibisid kohal vähem kui pooled liikmed. «Volituse alusel oli kõigi esindatus olemas, aga ma täpset arvu ei oska öelda,» möönis Mölder. «Kolm inimest jäid erapooletuks, ülejäänud hääletasid minu poolt.»

Mölderil mitu eesmärki

Täpselt aasta tagasi oli Eesti hokis õhus parajalt intriige, kui opositsionäärid kirjutasid hokiliidu juhtide umbusaldamise avalduse. Peamiselt nuriseti, et jäähallide ehitamise asemel on neid hoopis vähemaks jäänud, Eesti liigas osalevaid klubisid on katastroofiliselt vähe ning alaliidu toimimiseks kulutatakse palju raha.

Toona ei läinud umbusaldusavaldus läbi ja juhatus jätkas samas koosseisus. «Selge, et alati on keegi, kes nutab, et kuskil kellelegi tehakse haiget, aga üldiselt on seis praegu kõvasti parem kui aasta tagasi,» hindas Soonik. «Uus president on alles esimene samm muutuste suunas, aga ega president üksi suuda midagi muuta, niisamuti ei saa midagi kardinaalselt ühe päevaga muutuda, kuid mõtted ja nägemused on olemas, loodan, et kõik saab täide viidud.»

Pool aastat hokiliidu juhatusse kuulunud Mölder tunnistas, et tal mitu eesmärki, mille poole asub peatselt pürgima. Esimesena vajab Möldri sõnul lahendust jääprobleem – Eestis on nii vähe jäähalle, et tahtjatel on väga raske jääaega saada. «Lähema kuu jooksul sõidan Eestis läbi need kohad, kuhu võiks plaanida aasta või kahe jooksul lihtsama, kinnise jäähalli ehitamist,» lubas Mölder, kes tahab Eestis jäähoki populaarsust suurendada.

«Kui saaks omavalitsuste ja riigi toel mõnedki hallid valmis, oleks suur samm edasi,» nõustus ka Soonik.

Järgmise sammuna tahetakse Eesti meistrivõistlused atraktiivsemaks muuta – viimasel kahel aastal on meistrikulla eest heidelnud vaid kolm meeskonda. «Oleme klubidega läbirääkimisi pidanud ja kuuel meeskonnal on tahe meistrisarjaga liituda, aga ametlikult pole keegi veel midagi kinnitanud,» rääkis Soonik. «Siiralt loodan, et need viis-kuus klubi annavad end uueks hooajaks üles.»

Soov luua eliitklubi

Mölder soovib Eestis luua ka n-ö eliitklubi. «Midagi sellist, nagu Nõukogude Liidu meistrivõistluste ajal oli Tallinna Kalev,» selgitas ta. «Korjatakse tugev meeskond kokku ja minnakse välja mängima. Idee on selline, et aasta-kahe pärast oleks see klubi võimeline mängima Soome liigas, hiljem ehk ka Peterburis ja Lätis. See annaks noortele perspektiivi.»

Kuigi Mölderi plaanidest kõlab, et ta tõepoolest soovib jäähoki Eestis paremale järjele aidata, leidub siiski neid, kes kahtlevad, et uue presidendi taktikepi all midagi muutub. Üks hokiliidu opositsionääre, harrastajate hokiliiga tegevjuht Jaan Ahi avaldas nördimust selle üle, kuidas Mölder ametisse valiti.

«Mind ajab vihale, et liidust visatakse välja tegevklubid, kes on eluaeg hokiga tegelenud, näiteks Narva, ja nüüd on seal n-ö surnud klubid, mis annavad volituse, aga ise pole absoluutselt huvitatud, kes on president,» pahandas ta. «Kui oleks uus president, kes oleks natukenegi asjast huvitatud, miks ta siis ei võta kokku kõiki neid klubisid, mis Eestis on?»

«Mina leian, et ebaõige jutu ajamine ei tule ühelegi spordialale kasuks, põhiprobleemid ja kõik muu peaks olema ausalt räägitud,» lisas Ahi. «Meil on harrastajate liigas 19 meeskonda, aga mina küll ei näe, et see liiga läheks hokiliidu liikmeks. Mis mõttega, kui nendest absoluutselt mingit abi ei ole.»

Mölder tõdes, et on probleemist teadlik ja soovib opositsiooniga ühist keelt leida. «Olen kriitika ja probleemide lahendamisega harjunud. Mis on minu eelis ja mõnes mõttes võib-olla ka miinus, on see, et ma pole seotud jäähoki aastatepikkuste mingite sidemetega, saan alustada tööd suhteliselt puhtalt lehelt,» arutles ta.

«Püüan suve jooksul harrastajate liiga inimestega kokku saada ja teemasid arutada, et kuidas neid lahendada. Kuna ka nemad on aastaid jäähokiga tegelenud ja ka nende eesmärk on, et jäähoki oleks populaarne positiivses mõttes, mitte intriigide pärast, siis mingisugused lahendused tuleb leida.»