Tahtsime parimat, välja tuli... teate isegi. Nii võib kokku võtta Tallinna Levadia tänavuse avalöögi eurosarjas, sest Euroopa liiga esimese kvalifikatsiooniringi avamängus jäädi 0:1 alla 12-kordsele Iirimaa meistrile Dundalkile. Ehkki Levadia näitas ajuti külalistega täiesti võrdset mängu, nappis võimet tekitada häid väravavõimalusi ning kogu aeg püsis tunne, et iirlastel on vajadusel jõudu veel üks käik sisse lükata.
Levadia juhendaja Aleksandar Rogic keeldus siiski duelli veel kaotatuks tunnistamast, lubades nädala pärast Iirimaal korraliku lahingu anda. «Muidugi ei saa me kaotatud mängu üle õnnelikud olla, kuid samas olen oma mängijate üle väga uhke. Mängu tähtsus vajutas kerge pitseri ja tempo oli teistsugune sellest, millega oleme harjunud,» jõudis Rogic seejärel igipõlise mure juurde.
«Eesti liiga keskmine mängukiirus on palju madalam kui teie liigas,» pöördus ta Eesti ajakirjanikega kõrvuti seisnud iirlase poole. «Liigasisene klassivahe on Eesti liiga suurim probleem! Näiteks vajusime parimate võimaluste tekitamise järel kohe liiga madalale, sest me pole lihtsalt sellise mängurütmiga harjunud. Dundalk mängis alles tähtsa mängu Cork Cityga, meie viimasest liigamängust on möödas aga terve kuu. Kontrollmängud Türgis olid korralikud, aga neis polnud sellist pinget, mida iirlased kogevad igal nädalal mitme tuhande inimese ees mängides,» selgitas serblane. «Niipea kui liiga tase tõuseb, hakkab ka Eesti klubidel Euroopas paremini minema.»
Oli näha, et tegu on teemaga, millest Rogic räägiks hea meelega veel pikalt-pikalt. Samuti on selge, et Eesti jalgpalli käekäik on tal hingel. Muidu ju ei küsiks peatreener pärast diktofonide sulgemist ajakirjanikelt: aga mida teie mängust arvasite? Ega laskuks siirasse arutellu selle üle, mis on siinses jalgpallielus hästi, aga mis võiks olla veel paremini.
Kuniks diktofonid käisid, märkis Rogic, et ei soovi tuua meeskonda hulgaliselt leegionäre, vaid tahab anda mänguvõimalusi noortele eestlastele. «Olete kindlasti näinud, et olen püüdnud selle hooajaga muuta meeskonna ettevalmistust senisest oluliselt professionaalsemaks. Seda tehes kulutan aga parema meelega aega ja energiat noortele eestlastele, mitte välismaalastele, kes on täna siin ja homme läinud,» selgitas ta.
Euromängus pääsesid vahetusest platsile näiteks nii Pavel Marin kui ka Mark Oliver Roosnupp. Keskväljal alustas Muamer Svraka vigastuse tõttu Rasmus Peetson, kellega Rogic jäi väga rahule. «Mullu mängis ta Pärnus, kahe aasta eest oli kaitseväes... Aga uskuge mind, varsti on ta A-koondises. Tal on suurepärane iseloom, ta on pikk, julge. Dundalki nurgalöökide ajal tegi ta kaitses väga head tööd, võitis kõik pallid,» kiitis Rogic noort poolkaitsjat.
«Roosnupp tuli ja näitas iseloomu, Igor Dudarev ja Maksim Podholjuzin said hästi hakkama ründajaga, kes on löönud 20 väravat,» viitas Rogic Pat Hobanile. «Sergei Lepmets mängis väravas nagu liider, Markus Jürgenson sai nende vasakäärega hästi hakkama. Seda kõike arvesse võttes ei saa ma kuidagi oma meestes pettunud olla.»
Svraka vigastus pole õnneks siiski kuigi hull, vahetusest sekkus Dundalki vastu temagi. «Algul kartsin, et trauma on tõsine ja ta on kaua eemal, aga õnneks läks paremini. Tahtsin teda lihtsalt mängu lõpuks hoida, mitte riskida,» selgitas peatreener.
Eurosarja kordusmängu eel on Rogic kõigest räägitust hoolimata siiski optimistlik. «Dundalk mängis agressiivselt, tegi head pressingut. Aga ma ei usu, et me ei suudaks neile kahe mängu peale ühte väravat lüüa! Luban, et see võitlus pole veel läbi ja kergelt me neile ei alistu! Ent kui nemad on ikkagi paremad, olen esimene, kes neid õnnitleb,» tõotas ta.