Teatavasti teenivad pallimängijad oma igapäevase palga klubidest. Postimees uuris, kas ja kuidas tasustatakse jalg-, korv-, käsi- ja võrkpallureid Eesti koondise esindamise eest.
Kuidas tasustatakse eestlasi koondise esindamise eest?
28. juuni 2011, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On iseenesest mõistetav, et rahvuskoondise juures viibides tagatakse mängijatele kõik vajalik ehk söögid, joogid, majutus, transport jne, kuid lisaks on ette nähtud ka väikesed rahalised kompensatsioonid.
Nii nagu erinevad alad, erineb ka koondise esindamise tasustamine. Eespool nimetatud aladest on Eestis vaeslapse osas käsipall.
Jalgpallis kindel süsteem
«Kui mängijad tulevad koondisesse, siis katame nende reisikulud. Laagrites ja võistlusreisidel olles mängijatel otseseid väljaminekuid ei ole,» tutvustas käsipalliliidu peasekretär Pirje Orasson. «Maksaksime meestele hea meelega ka päevaraha, kuid tegutseme arvestatud vahendite hulgaga ja peame lugema seda raha, mis meil on.»
Samamoodi pole kehtestatud kindlat premeerimise süsteemi. «Oleme fantaasiates mõelnud, et võiks olla selline kord. Siiski üritame kõigepealt jõuda finaalturniirile ja siis midagi täpsemalt paika panna,» täpsustas Orasson.
Kui käsipalluritel pole kindlat tulemustepõhist raha jagamise süsteemi ja mängijatele päevaraha ei maksta, siis Eesti meeste jalgpallikoondises on paika pandud kindel kord.
«Aasta lõpus teeb peatreener (Tarmo Rüütli – toim) juhatusele ettepaneku meeskonna premeerimiseks ja juhatus annab seejärel tema käsutusse mängijatele jagamiseks kindla summa,» tutvustas jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht. «Peatreener vaatab, kui palju ja kui tulemuslikult on keegi mänginud ja jagab seejärel oma subjektiivsel printsiibil raha meeste vahel ära.»
Varem kasutati Eesti jalgpallis süsteemi, kus üks punkt valikmängus tähendas ühele mängijale 5000 krooni. Praegune kord kehtestati pärast Rüütli peatreeneriks asumist.
«Jagamisele mineva raha suurusjärk on praegu alla poole miljoni krooni (32 000 eurot – toim). Eelmine kord jagati vanas rahas mängijate vahel ära umbes 400 000 krooni (25 500 eurot toim),» avaldas Uiboleht. «Üldiselt on nii, et peatreener võtab ette tabeli, mille ta on ise koostanud. Seal on täpselt kirjas, kui mitu minutit keegi mängis, mitu kollast või punast kaarti sai ja palju väravaid lõi. Seejärel jaotabki ta mängijate panuse järgi summa laiali.»
Eelmisel aastal jooksis sinisärkide ridades kõige rohkem väljakul ringi Aleksandr Dmitrijev, kes tegi kaasa kõigis 13 kohtumises ning vaid ühes ei mänginud ta algusest lõpuni.
Korvpallis päevaraha
Sarnaselt käsipalliga kaetakse ka jalgpallis mängijate reisikulud rahvusmeeskonna juurde ja tagasi klubide manu. Võrkpallis ja korvpallis toimuvad koondiste mängud suvel ja seetõttu viibivad pallurid kogunemise ajal enamasti juba Eestis ehk transpordikulusid pole vaja katta. Siiski eraldatakse palluritele päevaraha.
«Mängijatele on pärast edukaid mänge makstud ka võidupreemiaid,» avaldas korvpalliliidu peasekretär Karel Loide, kuid lisas, et viimane selline juhtum jääb juba paari aasta taha. «Korvpallis pole rahaline preemia eriti traditsiooniks olnud. Mängijatele on koondises viibimise ajaks ette nähtud päevaraha, mis on vanas vääringus umbes paarsada krooni päeva eest (200 Eesti krooni on umbes 13 eurot – toim).»
Neljast pallimängust on viimasel ajal kõige rohkem tunnustust väärt olnud võrkpallurid, kes on teatavasti jõudnud kahel korral järjest EM-finaalturniirile.
«Meil on olnud viimasel ajal kaks juhust, kus juhatus on võtnud vastu otsuse meeskonda finaalturniirile jõudmise eest premeerida,» sõnas võrkpalliliidu peasekretär Tarvi Pürn. «Eraldi pole süsteemi kehtestatud, aga ei saa välistada, et pannakse paika boonuste maksmine EM-finaalturniiri kohta.»
Praegu valmistuvad võrkpallurid septembris toimuvaks suurvõistluseks ja ka selle aja jooksul on meeskonna juures viibimine tasustatud. «Mängijatele raha maksmine on valiktsüklipõhine ja seda tehakse kõigile ettevalmistuses osalevale kahekümnele mängijale. 14-l finaalturniirile sõitval mehel on see summa koefitsiendi võrra suurem,» rääkis Pürn. «Arvestuslikult võiks olla ühe mängija päevaraha suurusjärgus 30–35 eurot päevas.»