Alaver: Myllylä austas kõiki oma konkurente

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mika Myllylä 2000. aasta detsembris MK-etapil Itaalias, kui elu oli veel ilus. Mõni kuu hiljem jäi ta Lahti MMil dopingutarvitamisega vahele ning sealt algas tema allakäik.
Mika Myllylä 2000. aasta detsembris MK-etapil Itaalias, kui elu oli veel ilus. Mõni kuu hiljem jäi ta Lahti MMil dopingutarvitamisega vahele ning sealt algas tema allakäik. Foto: Toomas Huik

Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver oli üks neist paljudest spordisõpradest, keda Soome läbi aegade edukaima meessuusataja, 41-aastase Mika Myllylä ootamatu surm nagu välk selgest taevast tabas.


Alaveri sõnul puutus ta ööl vastu eilset oma kodus hinge heitnud Myllyläga vähe kokku, sest soomlase karjäär hakkas aastatuhande vahetusel, kui Eesti sangarid Andrus Veerpalu ja Jaak Mae rahvusvahelisel areenil pildile kerkisid, tasapisi hääbuma. Myllyla võitis oma viimase tiitlivõistluste medali 1999. aasta Ramsau MMil, samal võistlusel tõusis esimest korda poodiumile hõbeda pälvinud Veerpalu.

«Mul on raske Myllyläst rääkida, sest tema surmauudis on mulle šokk,» tunnistab Alaver. «Tundsin teda vähe, sest alguses polnud meil üksteisega midagi rääkida. Esimesed viisakused vahetasime 1998. aastal.»

Pidi suusamaailma naasma

Alaver iseloomustab Myllylät kui tagasihoidlikku sportlast, kes pigem omaette hoidis. «Tegemist oli sümpaatse sportlasega, kes austas kõiki oma konkurente sõltumata rahvusest ja vanusest. Suusaringkond suhtus Myllylässe positiivselt,» märgib Alaver, kes nägi põhjanaabrit viimast korda oma silmaga kümme aastat tagasi Lahtis peetud MMil.

Alaver teab, et endine Norra äss, praegu rahvusvahelise alaliidu murdmaasuusatamise juhina leiba teeniv Vegard Ulvang tahtis Myllylät rahvusvahelise suusaeluga taas siduda. «Myllylä läbis paar aastat tagasi suusavõistluse tehnilise delegaadi koolituse ja sooritas vastavad eksamid. Ta käis Barentsi tuuril vaatlejana ja Ulvangil oli plaan teda järjest suurematele võistlustele saata. Selline tegutsemine näitab inimese suurt südant,» räägib Alaver.

Olümpial ühe kulla, ühe hõbeda ja neli pronksi võitnud ning neljakordseks maailmameistriks kroonitud Myllylä surma täpne põhjus on veel teadmata, ent politsei kuritegu ei kahtlusta.

Põhjanaabrite suusasangari hiilgav karjäär sai musta pleki 2001. aastal kodumaal Lahtis peetud MMil, kus ta positiivse dopinguproovi andis ja seejärel kaheaastase võistluskeelu sai. Myllylä üritas pärast karistuse kandmist sportlasteed jätkata, ent nigelad tulemused jätsid koondiseukse tema ees suletuks ja ta otsustas 2005. aastal karjääri lõpetada.

Seadusega pahuksis

«Minu silmis oli ta suurepärane sportlane. Myllylä oli äärmiselt tore inimene, kes sattus halba keskkonda, kus talle pakuti keelatud aineid,» rääkis norralane Erling Jevne, kes 1997. aasta MMil ning sellele järgnenud Nagano olümpial vastavalt 50 ja 30 km sõidus Myllylä järel hõbeda sai, kodumaa meediale. «Usun, et ta olnuks ka ilma abivahenditeta maailma tipus.»

«See on äärmiselt kurb uudis, tunnen tema perekonnale kaasa,» lisas Norra legend Bjørn Dæhlie.

Tavaellu naasmine kulges Myllyläle valulikult. Leheveergudel võis tema nime leida kriminaalrubriigist – 2008. ja 2009. aastal mõisteti ta süüdi joobes olekus autojuhtimises. Aasta hiljem karistati teda koguni kolmel korral vägivallatsemise tõttu. Tagatipuks purunes tema abielu abikaasa Suviga, kellega neil on kolm last. Katsed suhet taastada ei kandnud vilja.

Norra vanameistri Odd-Bjørn Hjelmeseti sõnul oli Myllylä võistlusvälisel ajal väga meeldiv inimene. «Ta oli 1997. aastal Trondheimis ja 1999. aastal Ramsaus tõeline meister, aga siis tuli 2001. aasta ning siis mu austus tema vastu vähenes,» tunnistas Hjelmeset VG-le. «See on kurb, kui inimesed nii noorelt surevad. Kui sellised asjad juhtuvad, unustatakse 2001. aastal juhtunu ära. Ta oli väga meeldiv inimene.»

Mika Myllylä

12.09.1969–05.07.2011
Saavutused
Olümpiamängudel:

•    1994 Lillehammeris 50 km (kl) hõbemedal, 30 km (v) pronks,
4 x 10 km pronks
•    1998 Naganos 30 km (kl) kuldmedal, 10 km (kl) pronks, 4 x 10 km pronks
MMidel:
•    1995 Thunder Bays 10 km (kl) pronks
•    1997 Trondheimis, 50 km (kl) kuld, 10 km + 15 km hõbe, 4 x 10 km hõbe, 10 km (kl) pronks
•    1999 Ramsaus 10 km (kl) kuld, 30 km (v) kuld, 50 km (kl) kuld, 10 km + 15 km hõbe

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles