Mis seob Edgar Savisaart, Evelyn Seppa ja Vilja Savisaart? Kas üksnes Keskerakond? Eksite! Kõik kolm on Eesti spordialaliitude poliitikutest presidendid! Küsite miks? Lugege ja saate teada! Teemat valgustavad Ann Hiiemaa ja Maarja Värv.
Alaliitude poliitikutest presidendid – kasulikud või mitte?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu mais valiti Tallinna linnapea Edgar Savisaar Eesti Uisuliidu presidendiks. Ja mäletate mullust talve? Kogu Tallinn oli jääga kaetud. «Pole ka mingi ime! Edgar laiendab uisutajate võimalusi treenimiseks,» ilkus linnarahvas.
Tegelikult sai uisuliit aga endale Eesti spordimaastiku ehk ihaldatuima presidendi, sest Savisaart on mitmed teised alaliidud juba ammu üritanud enda juurde meelitada.
«Olgem ausad, presidendi osas on meil vedanud. Ehk on teiste poolt pisut kadedusenoote tunda olnud, öeldakse, et mis teil nüüd viga,» tunnistas Eesti Uisuliidu peasekretär Gunnar Kuura. «Ma ei tundnud enne Savisaart, aga ütlen puhtsüdamlikult, et ta on oma iseloomult lihtsalt nii hea inimene! Ta püüab igatpidi kaasa aidata ja võtab asja väga tõsiselt.»
Armus iluuisutamisse
Enne Savisaart oli uisuliidu eesotsas advokaat Maire Arm, talle eelnes praegune Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland. Miks otsustasid uisujuhid ettepaneku presidenditoolile istuda teha just Savisaarele?
«Esiteks, Savisaar on hästi võimekas inimene ja teiseks, iluuisutamine on põhiliselt arenenud Tallinnas,» selgitas Kuura. «Koostöö sai alguse 2010. aasta EMi korraldades, siis oli Savisaar korraldustoimkonna president ja linn aitas meid EMi läbiviimisel nii organisatoorselt kui finantsiliselt. Kuna koostöökogemus oli väga positiivne, arutasime seda teemat klubide juhtidega ja Savisaar hääletati enamuse häältega presidendiks.»
Toona rääkis Savisaar ajakirjandusele, et armus EMi ajal iluuisutamisse ning oli seetõttu heameelega nõus ettepaneku vastu võtma. «Uisutamine pakub mulle huvi, vastasel juhul ma ei olekski nõustunud seda alaliitu juhtima,» kirjutas ta eile Postimehele. «Minu arvates on see üks atraktiivsemaid spordialasid.»
Savisaar lisas, et on enda hinnangul aasta jooksul suutnud juba uisuliitu mitmes küsimuses abistada, ent arvas, et seda oskab Kuura paremini öelda. Ning Kuura kiitusega tagasi ei hoidnud.
«Ta on meid kõvasti abistanud, esiteks paljude organisatoorsete küsimuste lahendamisel, aga ta võttis ka uuesti arutlusele jäähallide küsimuse, see on ju ebaloomulik, et 400 000 elanikuga linnas on ainult üks normaalne jäähall,» nentis Kuura. «Kui ta midagi lubab, püüab ta anda endast kõik, et see ka täide viia.»
«Ja minu jaoks on üllatav, et ta on oma tihedast ajagraafikust hoolimata alati koosolekutel kohal,» jätkas Kuura. «Varasematel presidentidel juhtus, et vahel jõuti kohale kümme minutit enne koosoleku lõppu või jäi koer haigeks, Savisaare puhul on see välistatud.»
Kuigi võiks eeldada, et tänu Savisaare poliitilistele sidemetele on alaliidul elu kergemaks läinud ja ehk rahakottki paisunud, lükkas Kuura selle ümber.
«Ütlen ausalt, mõningal määral on isegi just vastupidi,» tunnistas ta. «Näiteks kultuuriministeeriumiga suhtlemises pole midagi paremuse suunas läinud, sealt meie kirjadele ei vastata ja kui vaadata meile eraldatud rahasummasid, siis mingist soosingust rääkida ei saa. Tundub, et seal mängib poliitiline seisukoht väga suurt rolli.»
Ehk võttis Savisaar uisuliidu etteotsa asudes eeskuju oma eksabikaasa Vilja Savisaar-Toomastilt, kes on alates 2007. aastast kandnud Eesti Võrkpalliliidu presidendi auväärset rolli. Ja alaliidu peasekretäri Tarvi Pürni sõnul ei oskaks nad paremat presidenti soovidagi!
«Oleme teinud suuri projekte ning tema on meid väga palju aidanud. Ta on aktiivne ja hea president. Seda enam, et ta teeb seda tööd pika maa tagant,» kinnitas Pürn, kes ei näe enda sõnul kohta, kus alaliidu juhti kritiseerida.
Ka Savisaar-Toomast ise tõdes, et on oma senise tööga rahule jäänud. «Kui vaadata võrkpalli saavutusi, siis minu presidendiks oleku ajal on Eesti koondis jõudnud kaks korda EM-finaalturniirile, mis näitab, et alaliitu on juhitud ühtse meeskonnana. Olen alati võrkpalli föderatsioonide foorumitest aktiivselt osa võtnud ning esindanud alaliidu huve. Olen suutnud hoida Eesti Võrkpalliliidu ka finantsiliselt jätkusuutlikuna,» kinnitas Savisaar-Toomast, kes käib tiitlivõistlustel ka koondislastele kaasa elamas.
Keskerakondlastest alaliidujuhtide ridu täiendab Eesti Ujumisliidu president Evelyn Sepp, kes on ka ise ujumisega tegelenud.
Tänu huvile ja armastusele ala vastu on ta viimase kolme aastaga suutnud üht-teist ka ellu viia. Tema eelkäijaks ujumisliidu presidendikohal oli endine ujuja Indrek Sei.
«Tänaseks on hea meeskonna ühistöö tulemusena ujumine pildil. Sellest on saamas korralik ala ka Eesti televaataja jaoks. Ujumise, nagu ka veeohutuse ja sellega seonduva olulisust tähtsustatakse üha rohkem ka õppe ja kasvatustöö protsessis. Töös on uue olümpiaujula projekt ja Eesti ujumise tase on märgatavalt tõusnud,» selgitas Sepp, kes on ala juurde aidanud ka uusi sponsoreid tuua. Lisaks on valminud ujumist propageeriv kalender.
Ent mis kasu saab presidendirollist Sepp ise? «Minu jaoks on tegemist missiooniga, ühiskondliku tööga ja küsimuse püstitus on vastupidine. Seega, mitte kasu minule, vaid minu kasu alale!» vastas Sepp.
Ala rohkem pildile!
Eesti Ujumisliidu peatreeneri Riho Aljandi sõnul tehti Sepale ettepanek esiteks seetõttu, et ta on ühiskonnas tuntud isik ja sobib esindusrolli. Ja lisaks oli oma osa ka sellel, et Sepp oli ujumisega aastaid tegelenud. «Evelyn on kindlasti meie kõigi aegade kõige aktiivsem president! Ta otsib arengumomente ning käib aktiivselt võistlustel. Kusjuures, tiitlivõistlustel käib ta lausa oma raha eest kaasas!» rõhutas Aljand.
Hiljuti liitus poliitikutest spordialaliitude juhtide armeega ka riigikogu aseesimees Laine Randjärv, kes valiti vabatahtlikult ametist lahkunud ärimehe Mehis Pilve asemel Eesti Võimlemisliidu presidendiks.
Alaliidu peasekretär Kadri Liivak tunnistas, et kuigi uue juhi tegutsemine poliitmaastikul tuleb kindlasti kasuks, ei saanud see presidendi valimisel määravaks.
«Eks me teame kõik, palju poliitikud on suutnud riigikogus mõjutada rahade eraldamist spordile, aga ega selle üle ei tasu viriseda, au ja kiitus neile, kes sellega hakkama saanud,» mõtiskles Liivak. «Aga meie ei oota Lainelt mitte eelkõige rahaliste vahendite leidmist, vaid pigem Tallinnas oma baasi loomist, et võimlejatel oleks, kus treenida.»
Kui Randjärv presidendiks valiti, teatas ta, et soovib ala rohkem pildile tuua ja parandada treenerite olukorda. «Usun, et eelkõige toobki tuntust see inimene, kes seda ise soovib ja kellel pole midagi meedia tähelepanu vastu,» lausus Liivak. «Laine on valmis vajadusel sõna võtma ja ta on valmis käima meie võistlustel. Ta on lubanud aidata kaasa ala arengule, loodame, et nii ka läheb.»
Kes?
Eesti suurimate spordialaliitude presidendid:
• Eesti Autospordi Liit – Margus Reinsalu
• Eesti Jalgpalli Liit – Aivar Pohlak
• Eesti Jalgratturite Liit – Jaan Toots
• Eesti Judoliit – Tõnu Tõniste
• Eesti Jäähokiliit – Jaan Mölder
• Eesti Kergejõustikuliit – Erich Teigamägi
• Eesti Korvpalliliit – Peep Aaviksoo
• Eesti Käsipalliliit – Oliver Kruuda
• Eesti Ratsaspordiliit – Heiti Hääl
• Eesti Suusaliit – Sandor Liive
• Eesti Sõudeliit – Rein Kilk
• Eesti Tennise Liit – Urmas Sõõrumaa
• Eesti Ujumisliit – Evelyn Sepp
• Eesti Uisuliit – Edgar Savisaar
• Eesti Vehklemisliit – Tõnis Kaasik
Ärimehed vs poliitikud
Postimees võttis vaatluse alla 25 Eesti suurima spordialaliidu presidendid ning leidis, et valdav osa juhtidest on tuntud kui ärimehed.
Nii Eesti Kergejõustikuliitu, Eesti Suusaliitu, Eesti Tenniseliitu, Eesti Sõudeliitu kui ka Eesti Jalgpalliliitu juhivad ärivaldkonna inimesed. Miks? «Tegelikult on see kõik ju seotud raha liikumisega. Poliitik ju tegelikult füüsiliselt raha ei liiguta. Äriringkondades on potentsiaal sponsorraha ala juurde tuua suurem,» selgitas Eesti Ujumisliidu peatreener Riho Aljand.
Sama efekt on toimunud kõikide eespool nimetatud alaliitude juures. Eesti Sõudeliidu peatreeneri Jaan Tultsi sõnul hakkas alaliidul pärast Kilgi presidendiks asumist kohe märksa paremini minema. Viimane tõi uusi sponsoreid, mõtteid ning ala juurde uut hingamist.
Nagu Tults ise meenutas, siis: «Jumal tänatud, et selline vend nagu Kilk üldse sõudmise juurde jõudis! Ta on igal pool meie eest võidelnud!»
Samas olevat Tultsi sõnul siiski tegemist vastastikku kasuliku koostööga. Ehk siis sümbioosiga. «Kilk on meie käest samuti kõvasti õpetust saanud. Seda ei saagi sõnastada, see on selline aura! Rõhutan, et Kilk ei aita üksnes sõudeliitu, vaid meie aitame ka Kilki! Nii meeskonnatöö, juhtimisstiili kui ka üldise töövaimu osas,» sõnas Tults.
Tegelikult valivad alaliidud endale presidendi eelkõige just viimaste silmapaistvuse ning ambitsioonikuse järgi. Polevat oluline, kas tegemist on ärimehe või poliitikuga. Oluline on see, et president suudaks ala vääriliselt esindada.
«Leidsime endale presidendiks parima persooni ning kui ta oleks poliitikas tegev olnud, siis võinuks meie uus president ka poliitikast tulla. Langetasime valiku lähtuvalt persoonist,» kinnitas Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv. (PM)