Olümpiavõitja Øystein Pettersen, Marthe Kristoffersen ja kahekordne olümpiavõitja Frode Estil – need on Norra suusakuulsused, kes jagasid Jaak Mae suusakooli õpilastele vajalikke õpetussõnu.
Mae suusakooli õpilased treenisid koos Norra tippudega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
150 noort suusatajat, seitse päeva ja ühtekokku 21 treeningut. Hommikul kell seitse äratus, seejärel treeningule, hommikusöök, puhkus, treening, lõuna, treening ja õhtusöök – selline oli 12 Mae suusakooli kasvandiku režiim Norras peetud laagris.
Elati koolimajas, kus magati põrandatel, ja sööklas einestati lausa neljal korral päevas. Nagu tõeline spordilaager ikka! Ei mingeid kuninglikke tingimusi!
Esimest korda elus pidid noored treenima kolm korda päevas. Ja muljed? «Alguses oli väga hirmus! Ütlesime üksteisele, et tahaks juba koju saada!» muigas 15-aastane Kristiina Kresmer, ja lisas: «Aga paari päeva pärast harjusime koormustega ära. Hiljem oleksime tahtnud isegi pikemaks ajaks sinna jääda! Seal oli tegelikult supertore!»
Kahtlemata olid laagri kõige suuremaks väärtuseks Norra tippude õpetussõnad ning näidistreeningud. Erinevaid harjutusi ja treeninguid käisid andmas Oystein Pettersen, tänavuse Tour de Ski 7. koha omanik Marthe Kristoffersen ning Kristjan Tettli Rennemo. Huvitava loenguga esines kahekordne olümpiavõitja Frode Estil, kes rääkis Norra laste suusatreeningutest ning üldistest harjumustest.
Northug ei tulnud
Esialgu pidanuks kirsiks tordil olema suusamaailma suurim tipp Petter Northug, kes paraku siiski laagrisse ei jõudnud.
«Samal ajal toimub Merakeris tavaliselt ka üks tuur, kuid seekord jäi see ära. Seetõttu muutusid ka Northugi plaanid, ta läks ilmselt kuhugi mujale treeningulaagrisse,» tõdes Mae, kelle sõnul oli laager sellele vaatamata eestlaste jaoks hindamatu väärtusega.
Pärast nädalat võõrsil Norra tippude juures säravat õpilased kui jõulupuud. Treeninguid tehakse suurema innuga ja talve ning lumelaagreid ei jõuta ära oodatagi. Seda enam, et oma silmaga nähakse, milliseid treeninguid kannatavad Norra sportlased.
«Nende jaoks on oluline näha, kuidas samaealised sportlased mujal treenivad. Teine eesmärk on see, et samasuguste laagrite kaudu saab ka oma kooli treenereid koolitada. Nad saavad uusi teadmisi ja kogemusi,» rõhutas Mae, kes ise omanimelise suusakooli õpilaste treeningutesse ei sekku.
Selle asemel käis Merakeri keskuses peetud laagris treener Riho Roosipõld. Võrreldes eestlaste treeningutega märkas ta olulisi erinevusi. Esiteks, norralased teevad väga intensiivseid, kuid lühikesi treeninguid. Ja teiseks, suure suusarahva põhilise trumbina tuli välja armastus jooksmise vastu. Võrreldes eestlastega on nende tase sel alal sootuks teine.
«Osa meie õpilasi on Eestis omaealiste suusatajate seas ühed paremad jooksjad, kuid seal kuulusid keskpäraste sekka. Peame jooksule rohkem tähelepanu pöörama kui seni. Norralased jooksevad oluliselt rohkem kui meie,» kinnitas Roosipõld.
Samas eestlased olevat rullsuuskadel märksa paremat tehnikat näidanud. Selles osas olevat norralastel meilt veel omajagu õppida.
Lisaks jooksmisele ja rullsuusatamisele oli kavas väga huvitavaid treeninguid. Roosipõld tõi ühe näitena välja jooksu jõe ääres, mille vahepeal viidi läbi erinevaid jõuharjutusi ning pärast mida mindi jõkke ujuma. «Vesi oli vaid 12 kraadi, kuid õpilastele avaldas selline treening väga suurt muljet. Neile meeldis see väga. See oli vaheldusrikas ja igav juba ei hakanud,» kinnitas ta.
Traditsiooniks
Nii Mae kui ka Roosipõllu sõnul loodetakse samasugused rahvusvahelised laagrid traditsiooniliseks muuta. Tänavust ettevõtmist toetasid ka Tallink ja hasartmängumaksu nõukogu, tänu kellele läks lastele osavõtt märksa odavamaks.
«Lastele on sellised välisreisid alati omaette stiimuliks. Oleme tegelikult rahvusvahelist koostööd juba mitu aastat teinud.
Kaks aastat tagasi käisid meie õpilased Venemaal laagris ja eelmisel suvel korraldasime Otepääl rahvusvahelise laagri. Kindlasti tahame samasuguste projektidega jätkata,» kinnitas Mae, keda ennast treeneriamet siiski ei paelu.