Blogi ja galerii: Belgia lõpetas riigi ajaloo edukaima MMi võiduga Inglismaa üle ja teenis pronksi (11)

Kris Ilves
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Belgia teenis 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustelt pronksmedali, kui alistas kolmanda koha mängus Inglismaa 2:0. Belgia väravad sündisid avapoolajal Thomas Meunieri ja teisel kolmveerandtunnil Eden Hazard jalast.

Belglased haarasid juhtohjad juba neljandal minutil, kui Nacer Chadli tsenderduse realiseeriks väravaks Danny Rose’i ennetanud Meunier. Avapoolajal inglastel häid väravavõimalusi ei tekkinudki, pigem oli domineerivamaks pooleks belglased, aga puhkepausile mindi Belgia üheväravalises eduseisus. 

Teisel poolajal oli Inglismaa lähedal viigiväravale paarkümmend minutit enne mängu lõppu, kui Eric Dier pääses Thibaut Courtois’ga silmitsi ja mängis väravavahi üle, kuid väravajoone juurest virutas palli minema Toby Alderweireld.

Kümme minutit hiljem nõelas Belgia vastu, kui vasturünnaku realiseeris Hazard - ääreründaja realiseeris oivaliselt Kevin De Bruyne, kes kerkis sööduandjate edetabelis ainuliidriks, läbisöödu. Inglismaal vastust varnast võtta polnud.

See tähendab seda, et Belgia lõpetas riigi ajaloo edukaima finaalturniiri kolmanda kohaga, sest varasem parim saavutus pärines aastast 1986, kui pronksimängus jäädi alla Prantsusmaale. Inglismaa leppis sarnaselt aastale 1990 neljanda kohaga.

3 põhjust, miks MMi pronksimängu tasub ikkagi vaadata

Ott Järvela, Moskva

Jalgpalli MM-finaalturniiri 63. kohtumine on reeglina matš, kus kumbki osaleja rõõmust ei pakata, sest äsja kaotatud poolfinaal on liialt värskelt meeles. Tänane Inglismaa - Belgia kohtumine pole erand.

Mõlemad meeskonnad said poolfinaalis valusa kaotuse ning prevaleerivaks emotsiooniks on kindlasti kahetsus, et MM-finaal oli nii lähedal, aga jäi saavutamata. Belgia jäi 0:1 alla Prantsusmaale ja Inglismaa lisaajal 1:2 Horvaatiale. Järgnevalt siiski mõned põhjused, miks tänane pronksimäng on oluline.

Ilmateade ennustab väravatesadu. MMil on senise 62 mänguga löödud 161 väravat ehk 2,6 väravat mängu kohta. Vaadates ajalukku, peaks pronksimäng tolle keskmise ületama. 2014 alistas Holland 3:0 Brasiilia, 2010 Saksamaa 3:2 Uruguai, 2006 Saksamaa 3:1 Portugali, 2002 Türgi 3:2 Lõuna-Korea, 1998 Horvaatia 2:1 Hollandi 1994 Rootsi 4:0 Bulgaaria, 1990 Itaalia 2:1 Inglismaa, 1986 Prantsusmaa lisaajal 4:2 Belgia, 1982 Poola 3:2 Prantsusmaa, 1978 Brasiilia 2:1 Itaalia.

Seega kümnes eelmises pronksimängus löödi kokku 41 väravat, kusjuures vaid kolmel juhul seitsmest ei küündinud võitja vähemalt kolme väravani. Need skoorid on ilmselge tõestus, et pronksimängu suhtutakse pingevabamalt ning pole põhjust arvata,  et Inglismaa ja Belgia tänane matš kuidagi erineks. Oodata on pigem lahtist jalgpalli.

Kuldse saapa duell Kane vs Lukaku. Turniiri parimale väravakütile omistatakse Kuldse Saapa auhind. Hetkel juhib arvestust Inglismaa ründaja ja kapten Harry Kane kuue väravaga ning teisel kohal on Belgia edurivimees Romelu Lukaku nelja tabamusega. Belglasel tuleb Kane’ist möödumiseks tõusta temaga samale pulgale, sest vähemalt hetkel on ta mõlema viigilahutaja arvestuses inglasest ees.

Esmalt vaadatakse võrdse väravate arvu puhul resultatiivseid sööte, mida Lukakul on kirjas üks ja Kane’i null. Kui see juhtub võrdne olema (näiteks kui Lukaku lööd täna kaks väravat, aga Kane annab ühe resultatiivse söödu), siis pälvib Kuldse Saapa mängija, kes viibinud väljakul vähem minuteid ehk olnud keskmiselt tulemuslikum. Lukaku on seni mänginud 416, Kane 483 minutit.

Kas Kuldse Saapa võib võita ka mõni finalist? Ebatõenäoline, sest Antoine Griezmann ja Kylian Mbappe on mõlemad kolme värava peal. MM-finaalides on läbi ajaloo löödud aga ainult üks kaabutrikk – inglane Geoff Hurst 1966. aastal Lääne-Saksamaa vastu.

Järgmist võimalust tuleb oodata neli aastat. Väga tõenäoline, et MM on jalgpallisõbra ära kurnanud. Kui alagrupiturniiri ajal aitab vaimustust ja huvi üleval hoida esmane tuhin ja «lõpuks-ometi-ta-algas» emotsioon, siis turniiri tagumises faasis kipub tekkima väsimus, millele aitavad kaasa ka mänguvabad päevad. Kui jalgpalli telekast ei näita, tulevad meelde ka muud asjad.

Seega on täiesti arusaadav, miks võib jalgpallisõprade peas valitseda mõte: vaatan pühapäeval finaali, aga las see tänane pronksimäng olla. Samas tasub märkida, et järgmist MMi tuleb oodata neli aastat ja praegust on alles 180 minuti, lisaaegade puhul maksimaalselt 240 minuti jagu. Palju pole jäänud, kaks korda vaja ainult pingutada.

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles