Postimehe aruanne: kuidas Prantsusmaa vingele MMile pöörase punkti pani ja teenitult võitis

«Allez! Allez! Allez!» kõlab nende ridade kirjutamise hetkel Lužniki staadioni kõlaritest täie rauaga, sest Prantsusmaa koondis alistas 78 011 pealtvaataja ees mängitud MM-finaalis 4:2 Horvaatia ning tuli teist korda ja 20-aastase pausi järel maailmameistriks.

Horvaatia saavutas küll pügala võrra parema tulemuse, kui 1998. aasta MMil võidetud pronks, aga ei suuda selle üle ilmselt kunagi rõõmustada. Võimalus, mis käest lasti, oli liiga hiilgav. Horvaatia pani Prantsusmaa mängu alguses surve alla ja oli soosikutele oodatult ebamugav vastane, aga sportlik ebaõnn ja paar isiklikku eksimust võttis väikeriigilt võiduvõimaluse.

Prantsusmaa asus juhtima Mario Mandzukici 18. minuti omaväravast, aga Ivan Perišic viigistas 10 minutit hiljem hiilgava kombinatsiooni tulemusel. Sama mehe käsi jäi aga peagi karistusalas õnnetult ette prantslaste tsenderdusele ning VARi sekkumise järel määras kohtunik Nestor Pitana penalti, mille Antoine Griezmann realiseeris.

Kohtuniku otsus oli õige, ent horvaadid tundsid selgelt, et neile tehti liiga, sest nende hinge näris ka 0:1 väravale eelnenud karistuslöögi määramine. Griezmann kukkus omal algatusel, aga sai karistuslöögi siiski kätte.

Teisel poolajal jätkati sealt, kus esimesel pooleli jäädi ehk väravaid tuli nagu multifilmis. Esmalt tabas kaugelt Paul Pogba (59.) ja siis Kylien Mbappe (65.). Kui 3:1 värava puhul võis Horvaatia väravavaht Daniel Subašic endaga lihtsalt rahulolematu olla, siis 4:1 tabamus jäi täienisti tema hingele. Kõik pidanuks olema tehtud, aga Prantsusmaa kapten Hugo Lloris kinkis 69. minutil horvaatidele veel ühe tabamuse.

Vägevaks lõpuspurdiks aga kõigis kolmes eelmises matšis lisaaja mänginud Horvaatial aga enam jaksu polnud. Postimehe märkmed MM-finaalist:

Prantsusmaa teenitud triumf. Teel oma teise MM-tiitlini kohtas Prantsusmaa play-off’is erinevaid väljakutseid, ent sai nende kõigiga edukalt hakkama. Kusjuures kordagi lisaaega vajamata. 1/8-finaalis oli nende vastaseks Lionel Messiga, aga muidu liigestest lahti Argentiina. Jäädi kaotusseisu, aga tuldi sealt auga välja. Ning Messi asemel säras hoopis Kylian Mbappe.

Veerandfinaalis oli prantslastele Uruguai näol igatpidi vastik ja ohtlik vastane, kelle talitsemisega saadi aga lakooniliselt hakkama. Meistrite tunnus. Poolfinaalis Belgiaga mingi kokku selle turniiri kõige ohtlikuma meeskonnaga. Mida tegi Prantsusmaa? Andis tervele maailmale hiilgava õppetunni raudkaitsel ja võimsusel põhinevast mänguplaanist. Ning finaalis saadi jagu ebastandardsuse tõttu maruohtlikust Horvaatiast. Prantsusmaa oli selle turniiri parim meeskond ja võitis teenitult.

Horvaatia hing. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak märkis finaali eel Horvaatia meeskonda iseloomustades, et nad on « võistlusolukorras eesmärgile pühendunud, spordis julmad ja armutud», mida finaal ka tõestas. Kohe pärast 2:1 juhtväravat oli Samuel Umtiti vigastatuna enda karistusalas pikali, aga Horvaatia jätkas rünnakut (kuna tegu polnud peavigastusega, polnud kohtunikul põhjust ka mängu peatada) ja tekitaski ohtliku võimaluse.

Enne avavilet rullisid Horvaatia fännid lahti suure plagu kirjaga «Jedno srce, jedna snaga. Moja zemlja Hrvatska.» ehk «Üks süda, üks jõud. Minu kodumaa, Horvaatia.» Ning oli selgelt näha, kuidas see loosung ka paika pidas - Horvaatia mängijad ja fännid võitlesid üheskoos, teineteist toetades ja kannustades. Ivar Perišici 1:1 viigivärava järel oli see sünergia eriti ilmne – tänades ja ergutades kinnitati teineteisele truudust. Keset MM-finaali.

Fantastiline finaalipinge. Poolfinaalides paistsid mõlemad meeskonnad silma kannatliku ja distsiplineeritud mänguga. Suure eesmärgi nimel oldi valmis ohverdama mängust saadav nauding. Nagu Antoine Griezmann ütles, et «mind huvitab ainult teine kuldne tärn särgil» (iga võidetud MM-tiitlit tähistab särgil alaliidu vapi kohal kuldne tärn – toim).

Finaalipinge on ikka fantastiline asi, et suutis teisel poolajal murda kaks perfektset turniiri teinud väravavahti. Esmalt eksis Daniel Subašic Kylian Mbappe löödud 4:1 värava puhul, kui polnud löögiks valmis. Ja kohe sinna otsa tegi Hugo Lloris veel suurema prohmaka, mis lubas Mario Mandzukicil lüüa 4:2 ja anda horvaatidele veel lootust.

VARi loodud paralleelmaailmad. VAR on teinud paremaks nii MMi kui ka siin nähtud jalgpalli, aga tänane finaal osutas ühele paratamatule kitsaskohale – paralleelmaailmadele, mis eksisteerivad karistusalas ja sellest väljaspool. Kui Prantsusmaa 1:0 juhtväravaga lõppenud karistuslöök oleks fikseeritud karistusalas (penalti), kuulunuks intsident kindlasti VARi algatusel ülevaatamisele ja otsus – viga oli – läinuks ilmselt muutmisele, sest Griezmanni kukkus omal algatusel.

Aga kuna intsident ei juhtunud karistusalas, ei kuulunud ta VARi jurisdiktsiooni alla. Eksliku otsuse tagajärg oli aga mängu käigu osas ülimalt oluluine. Head lahendust antud olukorras polegi, sest VARi haarde laiendamiseks hetkel mõistlikku plaani pole. Võib-olla tekib see millalgi tänu tehnoloogia arengule.

Paslik  finaal mäslevale MM-finaalturniirile. Alles teist korda viimase kaheksa MM-finaali jooksul jõudsid mõlemad meeskonnad väravani. Mbappest sai esimene MM-finaalis värava löönud teismeline pärast Pelet 1958. aastal. Viimati löödi MM-finaali avapoolajal vähemalt kolm väravat 1974. aastal (Saksamaa – Holland 2:1) ning nii skoorirohkemat normaalaega nähti viimati 1958. aastal (Brasiilia – Rootsi 5:2).

Säärane pöörasevõitu finaal, mis sisaldas omaväravat (1:0), hiilgavalt lahendatud standardolukorda (1:1), VARiga antud penaltit (2:1), vinget kiirrünnakut (3:1), väravavahtide rämedaid eksimusi (4:1 ja 4:2), võtab lõppenud MM-finaalturniiri hiilgavalt kokku. Oligi draamarohke MM, kus nägi nii head, halba, jaburat kui ka tarka jalgpalli.

Enne mängu

Kui Horvaatiat oskasid finalistiks pakkuda vähesed, siis Prantsusmaa mängib viimase kuue MMi jooksul finaalis juba kolmandat korda. Varem on omavahel kohtutud viis korda ning Prantsusmaa sai alustuseks kirja kolm järjestikust võitu. 1998. aasta kodusel MMil tuldi poolfinaalis tänu Lilian Thurami kahele väravale kaotusseisust välja ja saadi horvaatidest jagu 2:1. Seejärel jäid prantslased kahes maavõistluses peale 3:0 ja 2:0, ent kaks viimast mängu on lõppenud viigiga. 2004. aastal lepiti EMil alagrupikohtumises 2:2 viiki ning viimati kohtuti 2011. aasta märtsis, kui Pariisis peetud maavõistluses jäid väravad löömata.

Finalistide suurimad väravalööjad senisel turniiril:

  • Kylian Mbappe (Prantsusmaa) – 3
  • Antoine Griezmann (Prantsusmaa) – 3
  • Mario Mandžukic (Horvaatia) – 2
  • Ivan Perišic (Horvaatia) – 2
  • Luka Modric (Horvaatia) – 2

Tänast kohtumist vilistab argentiinlane Nestor Pitana, kes oli ametis ka MMi avamängul. 43-aastane Pitana on lisaks mõistnud Venemaal õigust Rootsi-Mehhiko, Horvaatia-Taani ja Prantsumaa-Uruguay mängus. Pitanat abistavad kaasmaalased Hernan Maidana ja Juan Pablo Belatti, neljas kohtunik on hollandlane Björn Kuipers.

Paul Pogba on lõpuks võtnud enda kanda liidrirolli, mida temalt on juba aastaid oodatud.

FOTO: ANDREW COULDRIDGE / REUTERS

PRANTSUSMAA

  • FIFA tabelis: 7. koht
  • MMil: 33 võitu, 13 viiki, 19 kaotust
  • Parim saavutus: maailmameistrid (1998)

Prantsusmaa alustas turniiri raske 2:1 võiduga Austraalia üle ning sai seejärel 1:0 jagu ka Peruust. Viimases alagrupimängus lepiti 0:0 viigiga Taani vastu, sest edasipääsuks sellest piisas. Kaheksandikfinaalis oldi vägevas mängus 4:3 üle Argentinast, veerandfinaalis alistati 2:0 Uruguay ja poolfinaalis 1:0 naabrid belglased.

Kaks aastat tagasi koduse EM-finaali kaotanud Prantsusmaa on kahtlejad seljatanud. 20 aastat tagasi tuli Didier Deschamps mängijana Aime Jacquet' käe all maailmameistriks, nüüd mängib tema juhendatav meeskond samas stiilis. Paul Pogba on küpsenud täiskasvanuks, Raphaël Varane'ist on saanud enesekindel liider, 19-aastane tulesäde Kylian Mbappe kehastab nooruslikku uljust.

Deschamps oleks alles kolmas mees pärast Mario Zagallot ja Franz Beckenbauerit, kes võidab Kuldse jumalanna nii mängija kui ka treenerina. Tema Prantsusmaa ei mängi ehk kõige vaatemängulisemat jalgpalli, kuid suurturniire võidetaksegi sageli pigem pragmaatilisuse kui iluihaluse toel.

Luka Modricile on tänane finaal tõenäoliselt elu üks ja ainus võimalus MM-tiitel võita.

FOTO: CARL RECINE / REUTERS

HORVAATIA

  • FIFA tabelis: 20. koht
  • MMil: 11 võtu, 4 viiki, 7 kaotust
  • Parim saavutus: poolfinaal (1998)

Horvaatia alustas turniiri 2:0 võiduga Nigeeria üle ning šokeeris seejärel 3:0 üleolekuga Argentinat. Alagrupp võideti täiseduga, sest viimases alagrupimängus saadi 2:1 jagu ka Islandist. Ivan Perišici 90. minuti võiduvärav oli otsekui märgiks eesootavast, sest play-off'is jättis Horvaatia kõigi mängude otsustamise viimasele hetkele.

Kaheksandikfinaalis tõusis kangelaseks väravavaht Danijel Subašic, kes tõrjus penaltiseerias kolm taanlaste lööki. Veerandfinaalis kurvastati taas penaltite järel korraldajariiki Venemaad ja lisaajast ei pääsetud ka poolfinaalis Inglismaaga. Seal kandis koondist enda õlgadel võiduvärava löönud Mario Mandžukic.

Deschampsiga sarnast filosoofiat on demonstreerinud Horvaatia peatreener Zlatko Dalic. Ka prantslaste koondis on ühtne, kuid Horvaatia teeb neile selles osas silmad ette – need mehed jätavad mulje, et on tõesti valmis üksteise eest kas või surema. Horvaatia on MMil juba läbi tulnud kolmest lisaajaga mängust ehk pidanud piltlikult öeldes prantslastest ühe mängu rohkem.

Lisaks on neil poolfinaalist taastumiseks olnud päeva jagu vähem aega. Kuid see ei pruugi suurt tähendada. Ka enne poolfinaali arvati horvaate väsinuiks – tegelikkuses «kurtis» Dalic pärast lõpuvilet, et ei saanud normaalajal vahetusi teha, kuna keegi polnud lihtsalt nõus väsimust tunnistama ega platsilt ära tulema!

Kolmes viimases mängus on kaotusseis edasipääsuks pööratud, mis annab märku meeletust eneseusust. Horvaatia liider Luka Modrić ja kõik tema kaaslased teavad – täna on neil ülima tõenäosusega elu üks ja ainus võimalus Olümposeni küündida. Ükskõik kumb peale jääb, MM-tiitel võidetakse tänavu üksmeele, suure südame ja raske töö toel.

Kumb tõmbab pikema kõrre väravavahtide duellis? Nii Danijel Subašic (vasakul) kui ka Hugo Lloris on teinud väga hea turniiri.

FOTO: JEWEL SAMAD / AFP

STATISTIKAPOMM

  • Horvaatia on FIFA tabelis 20. kohal ning seeläbi madalaima tabelikohaga riik, kes iial MM-finaali jõudnud.
  • Ühtlasi saab Horvaatiast läbi aegade 13. MM-finaalis mänginud rahvuskoondis.
  • Samas ei olda väikseima rahvaarvuga finalist. Horvaatias elab 4,17 miljonit inimest, ent eelnimetatud au kuulub 1,7 miljoni elanikuga 1930. aasta maailmameistrile Uruguayle.
  • Ivan Perišic on löönud MMil Horvaatia eest 4 väravat. Enamat (6) on suutnud vaid legendaarne Davor Šuker.
  • Didier Deschamps on esimene Prantsusmaa peatreener, kes jõudnud koondisega kahe suurturniiri finaali (EM 2016 ja MM 2018).
  • Antoine Griezmann on koondise eest suurturniiridel viimases kuues play-off- mängus löönud seitse väravat.

Lužniki staadion on suureks finaaliks valmis.

FOTO: Sergei Fadeichev / Sergei Fadeichev/TASS

Tagasi üles