EMi peaareen – hea rada, kehvad olmeruumid

Kadrioru staadion.

FOTO: Mihkel Maripuu

«Patt oleks kurta, kuid esialgse plaaniga võrreldes jäi staadionil palju töid tegemata,» sõnas tänasest kergejõustiku juunioride EMi võõrustava Kadrioru staadioni
direktor Olavi Sikka.



Eile ennelõunal kees staadion nagu sipelgapesa – noored sportlased tegid trenni, kohtunikele jagati viimaseid juhtnööre ning töömehed vuntsisid olemruume ja sättisid üles suurvõistlustele omast tehnikat. Täna hommikul algav võistlus võtab kohe üles täistuurid.

Veel kaks aastat tagasi unistas Sikka, et suudab kogu staadioni kapitaalselt remontida: uuendada rajakatet, paigaldada korraliku valgustuse ja soetada uue inventari. Toonaste arvestuste kohaselt oleks selleks kõigeks kulunud 150 miljonit krooni. Tegelikkus osutus aga karmimaks ja lõpuks leiti Eesti riigi ja Tallinna linna rahakotist kokku 770 000 eurot ehk umbes 12 miljonit krooni.

Sellest rahast jätkus uue Mondo rajakatte paigaldamiseks ja väikseks kosmeetiliseks remondiks.
«Sportimistingimuste pärast pole meil põhjust häbeneda, harjutusväljakud on aga paljudel tiitlivõistlustel kogetuga võrreldes väga head. Kuid silmad tuleb maha lüüa sportlaste riietus- ja puhkeruumide pärast,» märkis Sikka ja lisas, et paljud sportlaste teenindusruumid on paigutatud ajutistesse telkidesse. «Selles pole tegelikult midagi hullu, nii tehakse paljudel suurvõistlustel.»

Kuigi Kadrioru staadion pole varem nii suurt võistlust võõrustanud – viimase 25 aasta suurimateks jõuproovideks olid Nõukogude Liidu ja Saksa DV vaheline matškohtumine ning Nõukogude Liidu meistrivõistlused –, kulgesid ettevalmistused suuremate pingeteta.

«Mõned ärevamad hetked ikka olid, kuid üldiselt sain öösiti rahulikult magada,» kinnitas Sikka. «Tööde lõpp tuli võrdlemisi kindlalt, viimasele hetkele jäi vaid mõõdistamine ja radade joonimine. Teisipäeval saime kätte IAAFi sertifikaadi.»

Tiitlivõistluse ajaks toodi Kadrioru staadionile uus Omega ajavõtu- ja infosüsteem. Tegemist on siiski ajutise käiguga, pärast võistluse lõppu monteeritakse need süsteemid taas maha ja viiakse minema. Ülejäänud inventar on aga staadioni omand.

«Kõiki uusi asju ei saanud me endale muretseda, täiendasime olemasolevaid komplekte mõnede vahenditega,» rääkis Sikka. «Üks olulisemaid oste oli ketta- ja vasaraheite sektori uus kaitsevõrk. Vana ei vastanud enam praegustele tingimustele.»

Tagasi üles