Horvaatia edu saladus tuli finaali eel avalikuks
15. juuli 2018, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/07/15/9082122t1hbd40.jpg)
Horvaatia koondise edu jalgpalli MMil paneb kulmu kergitama, ent selle taga pole sugugi juhus, vaid võimalik, et hoopis miski, mida ei kasuta turniiril ükski teine meeskond.
Nimelt on horvaadid 32 meeskonnast ainsana võtnud kasutusele programmi nimega STATS Edge. Seda USAs loodud programmi arendatakse juba alates 1999. aastast ning tänavu juunis tuli tootja lagedale uue platvormiga, mis kasutab tehisintelligentsi, et analüüsida kõikvõimalikke näitajaid.
Programm võimaldab muuhulgas võrrelda mängustiile, mängida läbi standardolukordi ja ennustada isegi seda, kuidas vastane võib tulenevalt varasemast reageerida ühele või teisele stsenaariumile. Tavaliselt kulub videoanalüütikutel ühe mängu läbivaatamiseks ja kodeerimiseks viis tundi, uue programmiga teevad aga kogu selle töö ära arvutid ning järelvaatamine on vaid hiireklõpsu kaugusel.
«See programm ühendab videopildi ja objektiivse analüüsi,» selgitas STATS tehisintelligentsi osakonna asepresident Patrick Lucey. «Need numbrid, mida teleülekannetes näidatakse, on kasutud, sest ei räägi täit lugu ega suuda ennustada võitvat meeskonda. Tavaliselt kasutan selle iseloomustamiseks 2014. aasta MMi poolfinaali näideta – Brasiilia lõi rohkem peale ja neil oli rohkem ohtlikke väravavõimalusi, aga Saksamaa võitis 7:1.»
Näiteks poolfinaalis domineeris avapoolajal Inglismaa, teisel poolajal ei suutnud nad aga enam oma mängu peale suruda ning kaotasid lisaaja järel. Paljud panid selle inglaste väsimuse ja lõdvakslaskmise arvele, kuid Horvaatia käsutuses olnud andmeid arvestades on märksa tõenäolisem, et poolajal leidsid horvaadid lihtsalt üles inglaste mängu nõrgad kohad.
«Inglismaa valdas turniiri jooksul keskmiselt palli 53 protsenti ehk rohkem kui teised meeskonnad. Eeldatavate väravate arv oli nende puhul 1,5 ja see on üsna lähedal keskmisele näitajale, mis on 1,3. Eriti tõhusalt tegid nad kõrget pressingut,» selgitas Lucey. «Horvaatia vastu ei suutnud nad aga palli vallata ja olid sunnitud mängima rohkem pikka söötu. Horvaatia eeldatavate väravate näitaja oli 2,4 Inglismaa 0,7 vastu.»
Sellist statistikat kasutatakse palju USA profiliigades, kuid jalgpallis on see veel erandlik. «Mõni ütleb, et see rikub sporti ja röövib sellest romantika. Sport on juhuslik, aga mitte nii juhuslik nagu arvatakse. Andmetöötluse abiga on võimalik saavutada paremaid tulemusi,» lausus Lucey. «Võid ju vaadata viis tundi ühte mängu, lisaks veel viite mängu, mille vastased on sel turniiril pidanud. See võtab aga terve ööpäeva ehk on inimvõimete piiridest väljas. Ja selle jaoks ongi tehnoloogia.»
Siiski ei väida ka tema, et ainuüksi statistika põhjal oleks võimalik mänge võita. «Suur osa andmetest vaid toetab treenerite sisetunnet. On hea, kui objektiivne analüüs aitab. Aga jalgpall on väga kontekstuaalne mäng.»