/nginx/o/2011/07/22/679202t1hca49.jpg)
Prantsusmaa velotuuril noorte ratturite arvestuses teist kohta hoidev Rein Taaramäe tõdes Rattaprofid.ee blogis, et pärast eilset etappi tuli hinge väike masendus.
Taaramäe: vähemalt ei kaotanud ma valget särki naljamehele!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olin päris õnnelik finišis. Aga kui sain teada, et kaotasin Rollandile kaks minutit ja et ta võitis, siis hüppas hinge masendus ja kirusin kõike enda ümber olevat! Alles hiljem telekast nähes, kuidas Rolland lõpus sõitis ja kuidas ta jättis selja taha Sanchezi, Evansi, Schlekid, sain aru, et särgi kaitsmine oli lihtsalt ebareaalne. Mees, kes valge võttis, oli teisest dimensioonist...» kirjutas Taaramäe.
«Silme ette tuli, kuidas ma eelmisel aastal Rollandi Dauphinel eraldisstardist sõidus kinni püüdsin, kuidas ma Risouli mäe otsas viies olin ja tema vahega minu järel kuues (lisaks olin eelmine aasta Dauphinel väsinud ja halvas vormis, tema aga heas vormis). Ja kuidas eelmisel Paris-Nice'i sileda peal atakki panin, kuidas ta mulle järgi tuli, umbes 100 meetrit tuules imes ja siis maha jäi...» jätkas Taaramäe, kellele ei mahtunud pähe, kuidas sama mees saab olla kõvem kui kõik maailma tugevamad.
«Kas ka minult on oodata lähiajal sarnast progressi? Loodame siis, et on. Vähemalt ei andnud ma särki mingile naljamehele, vaid tõelisele tšempionile. »
Taaramäe sõnul ootab täna ees põhimõtteliselt viimane ponnistus, 42 km eraldistardist sõitu. «Vaadates, kuidas ma seda meest varem eraldites sõna otseses mõttes loputanud olen, (näiteks möödund Dauphine, kus ma polnud superhoos ja mind vaevasid astmaprobleemid, kaotas ta mulle 3 minutit). Aga samas tuleb olla realist. Enam pole tegu sama Rollandiga. Aga loodame et täna võtab ta oma vana kuju tagasi ja et pärast eilset numbrit ehk ta mootor tossab nagu vanal bellarusil, mis ei liigu ei edasi ega tagasi!»