/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2011/08/01/692072t1hee48.jpg)
Kääriku annab sportlasele palju positiivset – nii usub 83-aastane Martin Kutman, kelle õpilane Anna Iljuštšenko kordas eile enda nimel olevat kõrgushüppe Eesti rekordit 1.95. Mõistagi veetsid nad viimased kaks nädalat Käärikul harjutades.
Iljuštšenko tõusis Käärikul tippvormi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on Anna tulemuse üle väga hea meel, aga samas on mul temaga ka üks probleem,» rääkis Kutman. «Mulle meeldib Kääriku, olen veendunud, et see on andud palju positiivset. Annale aga Kääriku ei meeldi, kuid nüüd sain ma ta kaheks nädalaks sinna treeningulaagrisse.»
Eesti meistrivõistlustel järjekordse kulla võitnud ja Daegu MMi A-normi täitnud Iljuštšenko polnud aga treeneri jutuga päris nõus. «See polnud treeneri sund, olin laagris ikka vabatahtlikult,» kinnitas ta juhendaja jutu peale naerdes. «Valmistusime spetsiaalselt Eesti meistrivõistlusteks. Arvasime, et Grete Udras tuleb ka võistlema ja siin selgub, kumb meist MMile sõidab.»
Tegelikult läks aga kõik teisiti – haigestunud Udras jäi võistlusest kõrvale, Iljuštšenko jättis aga A-normi täitmisega tallegi võimaluse MMile sõita. Kutmani sõnul oligi Udrase treener Andrei Nazarov käinud teda selle eest tänamas.
Kutmani sõnul harjutas Iljuštšenko kaks korda päevas, rassides jõusaalis ja hüpates Otepää staadionil. «Tegime 15 treeningut, ilma ühegi puhkepäevata,» märkis Kutman. «Seepärast oli meil raske seisundit hinnata. Tegime siis lõppu lühikese tsükli: puhkepäev, soojendustreening, puhkepäev, toonust tõstev treening. Uskusin, et see mõjub hästi, ja nüüd on hea meel, et see läkski täppi. Võib-olla tegime vea, et ei tõstnud latti ühe sentimeetri võrra kõrgemale, kuid MMi A-normi täitmine oli meile oluline.»
Iljuštšenkot sundis eriliselt pingutama teadmine, et A-normi täitjaga sõidab MMile kaasa ka isiklik treener. Eile jäi aga Kutmani Daegusse reisimine küsitavaks, mehe enda sõnul jääb ta koju. Samas tundis ta muret, kuidas õpilane suudab universiaadi ja MMi vahele jääva kümne päeva jooksul vormi hoida.
Järgmine kord võistleb Iljuštšenko järgmisel teisipäeval Viljandis Kuldliiga finaaletapil, kus ta püüab sarja üldvõitu ja sellega kaasnevat kopsakat rahalist preemiat.
Sportlase ja treeneri jaoks on aga kõige keerulisem küsimus, kuidas säilitada hea vorm alles kuu aja pärast toimuva MMini.
Gerd Kanter rahustas kõikide fännide närve, võites kettaheites Eesti meistrikulla kõrgeklassilise 67.49ga. Mõned päevad varem oli ta Stockholmis viis meetrit vähem heitnud.
«Teadsin, et toonane tulemus ei peegeldanud tegelikku vormi,» sõnas Kanter rahulolevalt. «Tänagi (eile – toim) polnud lihtne, vahepeal ühtegi trenni tegemata on raske oma heitetehnikat kohendada.»
Kanter selgitas, et heitmise muudab keeruliseks kasvanud kiirus – trump, mille abil on ta saavutanud oma karjääri parimad tulemused. Viimastel hooaegadel olevat tal just kiirust nappinud.
Päev varem andis kettaheites aga tormihoiatuse ungarlane Zoltan Kövago, kes tõusis laupäeva õhtul heidetud 69.50ga maailma hooaja edetabelijuhiks. Kanteri arvates ei näita see aga seda, et tegemist oleks MMil kõige kõvema konkurendiga. «MMil on medaliheitluses kõige ohtlikumad siiski poolakas, sakslane ja leedulane,» leidis ta.
Marek Niit võitis 200 m 21,05 ja 400 m 47,25ga. Laupäeval peetud lühema distantsiga jäi ta rahule, pühapäeval läbitud staadioniringil liikus ta aga väga kangelt.
«Juba esimeses kurvis tundsin, et reis on tagant kange ja õiget jooksu siit ei tule, rohkem selline külameeste jooks,» rääkis ta ja lisas, et staadioniringi läbimisele ei panegi ta tänavu suvel enam erilist rõhku. Universiaadil ja Daegu MMil keskendub ta 200 m jooksule. «Kuldliiga viimasel etapil Viljandis proovin 100 m jooksu – usun, et seal peaks tulema hea aeg.»
KERGEJÕUSTIK
KERGEJÕUSTIKU EESTI MV
Naised. 200 m jooks: 1. Maris Mägi 24,34, 400 m jooks: 1. Ebe Reier 56,10.
1500 m jooks: 1. Liina Tšernov 4.25,66. 5000 m jooks: 1. Annika Rihma 17.20,66. 100 m tõkkejooks: 1. Grit Šadeiko 13,82, 400 m tõkkejooks: 1. Ege Mardiste 1.01,54. 10 km käimine: 1. Maarika Taukul 55.58,51. Kaugushüpe: 1. Veera Baranova 6.27. Kolmikhüpe: 1. Veera Baranova 13.38. Teivashüpe: 1. Reena Koll 3.75. Kõrgushüpe: 1. Anna Iljuštšenko 1.95. Kuulitõuge: 1. Linda Treiel 14.04. Kettaheide: 1. Eha Rünne 50.78. Odavise: 1. Raine Kuningas 49.89.
Mehed. 200 m jooks: 1. Marek Niit 21,05. 400 m jooks: 1. Marek Niit 47,25. 1500 m jooks: 1. Keio Kits 3.50,66. 5000 m jooks: 1. Tiidrek Nurme 14.19,14. 110 m tõkkejooks: 1. Tarmo Riitmuru 14.51. 400 m tõkkejooks: 1. Aarne Nirk 53,1. 20 km käimine: 1. Lauri Lelumees 1.34.08,14. Kaugushüpe: 1. Tõnis Sahk 7.51. Kolmikhüpe: 1. Igor Sjunin 16.32. Kuulitõuge: 1. Raigo Toompuu 18.26. Kettaheide: 1. Gerd Kanter 67.27. Odavise: 1. Mihkel Kukk 76.76.