:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
/nginx/o/2011/08/05/697762t1hb25b.jpg)
Golf on sport nagu iga teinegi: et kuhugi jõuda, läheb vaja kõva treeningut ja aastaringset pühendumist. Ainuke erinevus enamiku teiste aladega seisneb rahas ehk väga suures teenimisvõimaluses, kui end kord tippu murrad.
Eesti Tiger Woods: makaron palli 300 meetrit ei löö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmise spordivaatleja teadmised golfist piirduvad kauaaegse maailma parima Tiger Woodsi nimega, kuid väga vähesed teavad, et ka Eestis on kolm heal tasemel mängijat, kes täisprofina rahvusvahelistel võistlustel kaasa löövad.
Kaks neist, Mark Suursalu ja Egert Põldma (peale nende mängib profina Mark Suursalu õde Mari Suursalu – toim) osalevad sel nädalavahetusel tiimina Jõelähtme golfikeskuses Omega Mission Hillsi maailmakarika Euroopa kvalifikatsioonis, kus kolm parimat koondist lunastavad pääsme novembris Hiinas toimuvale 5,2 miljoni dollari suuruse auhinnafondiga finaalturniirile, mille võitjameeskond pistab taskusse 1,6 miljonit eurot.
Pikk hooaeg
Mõni teeb selliseid arve lugedes suured silmad ja küsib, kuidas on näiliselt nii kerge alaga võimalik teenida nii üüratuid summasid, kuid tegelikult on golf spordiala nagu iga teinegi.
«Vaadatakse, et vanad mehed longivad mööda muru ringi,» nentis Põldma. «Tegelikult on see ikka midagi palju enamat.»
Jah, kui golfi lihtsalt hobi pärast mängida, nii et rohelisele väljakule jõuab heal juhul vaid kuus korra, võib tõesti füüsilise kasuteguri küsimärgi alla seada, kuid millise spordiala puhul poleks nõnda?
Kes mängib golfi profitasemel, elab selleks, et treenida ja võistelda. Muuks aega üle ei jää.
Näiteks Eesti parim golfimängija Mark Suursalu lõpetab pühapäeval koduse võistluse ja juba esmaspäeval sõidab Rootsi turniirile.
«Äkki teen isegi vahetult enne ärasõitu väikse trenni, järgmisel päeval tuleb võib-olla teha treeningring ja juba neljapäevast algab võistlus. Päris nii pole, et kümme nädalat järjest iga päev golfi mängin, aga vähemalt suvel naljalt kahte vaba päeva järjest pole,» kirjeldas Suursalu oma tavalist graafikut. «Golfihooaeg on tegelikult päris pikk, eriti proffidel. Kui tahad, siis on võistlusi aasta ringi.»
Ka üks võistluspäev pole meelakkumine. Radu on palju ja need on pikad – kui ka maastik ja ilm parasjagu sportlasele vastu töötavad, on päeva lõpuks toss väljas.
«Ma pole küll sammulugejat pannud, kuid ühel päeval kõnnid maha umbes üheksa kilomeetrit ja kui on vähe mägisemad rajad ja 30 kraadi sooja… Lisaks kestavad võistlused neli päeva, vahel isegi kuus,» loetles Suursalu. «Ja pealegi, kui ikka makaron oled, siis palli 300 meetri kaugusele ei löö.»
Põldma ja Mark Suursalu pühenduvad praegu täielikult profielule. Põldma, kes mängib enamiku hooajast Taanis, endale liiga kõrgeid eesmärke ei sea. Kui mõne aasta jooksul märgatavat arengut ei ole ja tammutakse paigal, tuleb võib-olla eriala vahetada.
Suursalul jällegi on selge siht silme ees. Selle hooaja lõpus tahab ta Nordici seeriavõistlusel mahtuda viie tugevama hulka, tulevikus aga jõuda Euroopa tuurile, kus konkurents väga tihe ja mängus suured summad – võitjale kuulub nendel etappidel tihti ligi 300 000 eurot.
Väga tihe konkurents
«Ma pole enda jaoks täpset daatumit seadnud, millal peaksin Euroopa tuurile jõudma, kuid öeldakse, et eluaastad 26–27 on golfari parim iga,» sõnas 20-aastane Suursalu. «Golfimängijatel on iga ka veidi kõrgem ja saad kauem tipus püsida.»
Kuigi alal liiguvad tohutud summad ning osa turniiride eest makstakse võitjale üle miljoni euro, ei tähenda see, et igaühel kepiga palli togimine kohe õnnestuda võiks. Konkurents on ülitihe ning täielikult ei domineeri keegi.
«Kas või meil Skandinaavia profisarjas on 350 venda ning igal etapil on erinev võitja olnud. Üks nädal võidad, teisel jällegi ei saa esimesest ringist edasi,» selgitas 11. aastat golfiga tegelenud Suursalu.
«Pealegi, profitasemel mängijaid on üle 5000, aga neid, kes hästi ära elavad, on suhteliselt vähe. Reisimine pole odav ja golfis pole nagu tennises, et kui esimeses ringis kotti saad, siis ikka saad mingi summa. Kaks päeva mängid kehvasti ja lahkud tühjade kätega.»
Teine võistluspäev ebaõnnestus
Pärast eilset ehk teist võistluspäeva jagavad Jõelähtmel toimuval Omega Mission Hillsi maailmakarika Euroopa kvalifikatsiooniturniiril esikohta Holland ja Austria, kellel mõlemal on kahe päeva järel tulemuseks 136 lööki.
Liidripaarile kaotab kahe punktiga Sloveenia, Eesti meeskond koosseisus Mark Suursalu ja Egert Põldma hoiab 10. kohta. Eestlased teise päevaga, kus mängiti igal rajal ühte palli, rahule ei jäänud.
«Tänane mäng ei õnnestunud kummalgi, eksimusi tuli liiga palju,» tõdes Suursalu, kellele sekundeeris Põldma. «Kehva mängu tõttu oli green’il (ala, kus asub lipp – toim) lähilöökide võimalusi vähe, pidime pidevalt lööma pikki palle.»
Suursalu ja Põldma lõpetasid päeva tulemusega 80 lööki ning on kahe päevaga teinud 147 lööki. Kõigest hoolimata on nad tänase ja homse võistluspäeva suhtes positiivselt meelestatud.
«Punktivahed võistkondade vahel pole liiga suured, peame lihtsalt mängima agressiivsemat mängu. Ees seisab veel kaks võistluspäeva, homme tahame teha hea tulemuse, et pühapäeval võimalikult kõrgelt positsioonilt alustada,» kinnitasid Eesti golfiprofid.
Jõelähtmel peetav võistlus on sisuliselt riikidevahelise MMi kvalifikatsioonivõistlus, mis on kõrgetasemelisim turniir regioonis. Võistkondlikul turniiril osalevad Jõelähtmel 11 riigi parimad mängijad, kellest edasipääsu novembris Hiinas toimuvale World Cupi finaalile tagavad esimesed kolm võistkonda. Peale Jõelähtme toimuvad kvalifikatsioonvõistlused ka Malaisias ja Venezuelas. (PM)