Võimas kergejõustikuõhtu rekordite ja dramaatikaga

Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko võitis teist aastat järjest Kuldliiga jackpot’i. Foto: Renna Järvalt

Eile õhtul toimus kergejõustiku Kuldliiga finaaletapil Viljandis rohkem, kui kogu senise kergejõustikuhooaja peale kokku – kaks Eesti rekordit, dramaatiline MM-pileti jagamine ja palju heatasemelisi tulemusi. Midagi rohkemat oleks raske tahta.

Toreduse krooniks oli juba augustiõhtu niiskes jaheduses toimunud naiste kõrgushüpe. Seis oli pingeline – seni kõik Kuldliiga etapid võitnud Eesti rekordinaine Anna Iljuštšenko vajas ka Viljandis esikohta, et olla vähemalt üks kahest, kes saab jagada auhinnaraha 20 000 eurot.

Iljuštšenko mitte ainult ei võitnud, vaid püstitas 1.96ga Eesti rekordi ja tõusis maailma hooaja edetabelis kaheksandaks! Nääpsukest piigat ei löönud verest välja nimekad konkurendid – 2006. aasta EMi hõbe Venelina Veneva ja tiitlivõistluste alaline finalist Vita Palamar – ega ka vihmast niiske hüppesektor. Enesekindlalt ületas ta kõrgusi esimesel katsel, samas stiilis sündis ka rekord.

«Raske oli võistelda, vihma pärast muutsin algkõrgust – 1.84 asemel alustasin 1.80st,» rääkis Iljuštšenko. «Samas ei tundnud ma suuri pingeid. Kui olen närvis, ärkan võistluspäeva hommikul kell viis, täna tõusin äratuskella helina peale alles kell 10.»

Kaks korda proovis Iljuštšenko eile ka kahe meetri kõrgusele asetatud lati ületamist, kuid esialgu oli see liiast. «Lootust on, kuid mitte veel sellel hooajal. Enne tuleb veel teha palju tõsist tööd,» märkis ta.

Kaheksa päeva varem Eesti meistrivõistlustel oma senist rekordit 1.95 korranud Iljuštšenko veetis vahepealsed päevad Käärikul treenides. Eile õhtul aitasid aga vanahärrast treeneri Martin Kutmani nipid teda võistluseks heasse seisu.

«Kasutan ühte erimassaaži, see mõjub paremini kui üldmassaaž,» selgitas ta. «Selline võistluseks häälestamine andis positiivse tulemuse nädal varem ja oli kasuks ka nüüd. Samas oli Anna Eesti meistrivõistlustel veidike parem ja tänasega (eilsega – toim) võrreldes rohkem särtsu täis.» Iljuštšenko sõnul olid tal veel eelmisel päeval jalad treeningutest valusad, kuid massaaž aitas vaevusest vabaneda.

Iljuštšenko võitis ka mullu
Võistluse eel oli Kutman pahane, et Kuldliiga korraldajad kutsusid viimaseks võistluseks tema õpilasele väga tugevad vastased ja muutsid sellega raha võitmise keeruliseks. Sportlane ise suhtus sellesse rahulikult.

«Kui stardinimekirja nägin, mõtlesin alguses küll, et mis minul seal teha on, kuid siis rahunesin maha,» meenutas ta. «Enne võistlust püüdsin rahale mitte mõtelda.» Mõni minut pärast Eesti rekordi püstitamist selgus aga, et kogu jackpot kuulub just talle – teisena konkurentsis olnud venelannast kaugushüppaja Olga Balajeva leppis Viljandis teise kohaga.

Iljuštšenko võitis koduse Kuldliiga juba teist aastat järjest. Mullu kulutas ta raha uue korteri ostmiseks, tänavu pole ta aga nii kindlaid plaane teinud. «Ma ei osanud ju arvata, et võidan nii suure summa,» märkis ta. «Kõige rohkem vajan uut autot, praegune on juba päris vana ja pealegi veel isa oma.»

Laupäeval lendab Iljuštšenko Hiina, et valmistuda universiaadiks. Sealt sõidab ta aga otse MMi linna Daegusse. Pikal reisil peab ta hakkama saama oma treenerita, kes otsustas tervislikel põhjustel pikast reisist loobuda.

Nurmelt Eesti rekord
«Annan talle paberil kõik treeninguplaanid kaasa, lisaks suhtleme Skype’i teel,» rääkis 83-aastane treener. «Anna on selline sportlane, kellel peab plaan täpselt kirjas olema.»

Nii treener kui õpilane on veendunud, et suuremad lootused kõrgele kohale on universiaadil. Sama võistlus on hooaja peamine eesmärk eile miilijooksus Eesti rekordi 3.59,74 püstitanud Tiidrek Nurmele. Üliõpilaste mängudel läheb ta starti 5000 m jooksus.

Eilne rekord sündis omapärastes tingimustes. Stardis oli vaid kolm meest, kellest Kaur Kivistik oli jänese rollis ja jättis jooksu pooleli. Roman Fosti ei suutnud Nurme tempot hoida.

«Tegelikult pole mingit vahet, kas rajal on kümme nõrgemat meest või pole kedagi – jooksen neil ju nagunii eest ära,» tõdes Nurme. «Omasugustest või veidi tugevamatest konkurentidest oleks muidugi palju abi. Üksinda on raske lõppu kiiresti joosta.»

Eile lippas Nurme üksinda viimased 650 meetrit ja sai esimeseks eestlaseks, kes jooksnud seda distantsi alla nelja minuti.

Jooks oli siiski peaproov universiaadiks, ka seal vajab Nurme pikka spurti. «Mis siin varjata – lõpu peale ei saa ma jooksu jätta, pean paaril viimasel ringil tempo üleval hoidma ja rivi pikaks venitama,» vaatas ta juba järgmise jõuproovi suunas.

Marek Niit püstitas eile isikliku rekordi 400 m jooksus, saades aja 46,11. Paar tundi varem läbis ta 100 m tagasihoidliku 10,73ga. Tõsi, sprindis puhus vastutuul 2,3 m/s, lisaks häirisid kolm valelähet.
Niit tunnistas, et kasutas staadioniringil ära tagasirgel puhunud taganttuult. «Esimesed 300 m olid päris head, lõpus vajusin ära,» kirjeldas ta.

Meeste kettaheites olid Gerd Kanter ja Märt Israel kahe esimese katse järel nullil, kuid võtsid lõpuks siiski kaks kõrgemat kohta. Kanter sai kirja 65.46, Israel 62.90. Aleksander Tammert oli 61.10ga viies.

Kümnevõistleja Andres Raja püstitas vastutuules joostes isikliku rekordi 110 m tõkkejooksus 13,79 ja 400 m jooksus 48,83. Grit Šadeiko hüppas kaugust 6.41, kuid teda toetas taganttuul 2,2 m/s.