Septembri lõpus Kopenhaagenis peetava jalgratta MMi grupisõidu rajaga tutvust teinud Kalle Kriidi hinnangul pole Rein Taaramäe sugustel mägironijatel seal suurde mängu asja.
Kriit: MMi rada pole mägede meestele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti lõppenud Taani velotuuril oma tänavuse esimese tõsise stardi teinud Kalle Kriit läbis viimasel etapil 14 km pikkuse ringi, mida kasutatakse maailmameistrivõistluste grupisõidus. «Minul, Tanel Kangertil ja Rein Taaramäel seal edulootused puuduvad,» oli Cofidise rattur otsekohene.
19.–25. septembrini toimuva võistluse ametlikul kodulehel kirjutatakse, et ratturid läbivad igal ringil 105 tõusumeetrit. Kriit ennustas, et 266 km pikkune Kopenhaageni kesklinnast algav sõit lõpeb grupifinišiga.
«Ringi esimesel veerandil on väike tõus ja viimased 700 meetrit kulgevad laial teel kergelt ülesmäge,» lisas Kriit. «Naiste ja noorte grupisõidus on jooksikutel ehk võimalus ette jääda, kuid meestel tuleb finišisse korraga suur punt.»
Kriidiga sama meelt on samuti Taani tuuril sõitnud kolmekordne maailmameister Oscar Freire, kelle sõnul on suursoosikuteks Philippe Gilbert, Thor Hushovd ja Peter Sagan. Kriidi ja Freire jutu põhjal tuleks panustada Champion Systemi meeskonda kuuluvale Eesti meistrile Mart Ojaveele.
Tänavu kaks UCI võitu toonud 42-aastane Jaan Kirsipuu on MMi teemal koondise peatreeneri Toivo Suvega küll vestelnud, kuid teatas, et tema pole startimisest huvitatud.
Eile selgus, mitu ratturit saab iga riik grupisõidus välja panna, kuid lehe trükkimineku ajaks polnud rahvusvaheline alaliit (UCI) edetabelit uuendanud. Suure tõenäosusega saab Eesti grupisõidus rajale saata kolm meest, Suve sõnul antakse üles ilmselt järgmine viisik: Ojavee, Taaramäe, Kangert, Kriit ja Rene Mandri.
«Taaramäe ja Kangert pole grupifinišis tegijad, kuid võivad proovida õnne äraminekukatsetel. Tour de France’il sai Taaramäe siledatel etappidel kenasti hakkama,» selgitas Suvi.
Naiste grupisõidus (140 km) ei pea meie esinumber Grete Treier ilmselt lootma ainult endale, vaid saab tuge Rootsis toimunud MK-etapi lõpuni kestnud Liisi Ristilt, keda alaliit kaalub MMile lähetada.
Kurb on aga seis kuni 23-aastaste noormeeste vanuseklassis, kus Eesti on 25. juuliks punkte teeninud Euroopa riikide pingereas viimasel kohal ega saa grupisõiduks ühtegi ratturit üles anda.
Eraldistardiks on kaks kohta olemas, kuid kuna heal tasemel sportlasi pole, siis neid ei kasutata. U23 vanuseklassi esindajad saavad edetabelipunkte koguda UCI-võistlustelt või koondistele mõeldud Rahvuste Karikalt. Viimati nimetatud sarjas pole Eesti koondis tänavu osalenud kahel põhjusel: paremad pojad on seotud klubidega ja nende riigi vormis võistlustele saatmiseks napib raha.
Üle mitme aasta sõidavad MMil ka juuniorid. Mitu ratturit Eesti välja paneb, on veel lahtine.
Peatreener Suvi ei saa MMil ilmselt Kriidiga arvestada, sest sportlane vigastas vahetult enne hooaja algust Prantsusmaa-kodu trepil põlve ja kolm päeva tagasi hakkas jalg uuesti valutama.
«Taani tuur kulges väga kergelt, oleksin ühe samasuguse võistluse otsa sõitnud,» meenutas Kriit, kes võistles enne seda täispingega mullusel MMil Austraalias. «Sain enne Taani minekut seitse nädalat korralikult treenida ja põlv pidas koormusele hästi vastu.»
Kriit lootis osaleda tänasest reedeni toimuval Limousini tuuril, kuid tiimi arstiga nõu pidades loobus sellest. «Augustis ma enam ei võistle. Annan põlvele paar päeva puhkust ja seejärel langetame uued otsused,» lisas ta.