/nginx/o/2011/08/16/710926t1h6989.jpg)
«Medalimõtteid ei tohi kunagi maha matta!» avaldas kümnevõistleja Mikk Pahapill kümme päeva enne hooaja tähtsaimat tiitlivõistlust – Daegu MMi.
Vigastuspausi pidanud Pahapill pole medalimõtet maha matnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja seda vaatamata sellele, et kolm nädalat ei saanud Pahapill peaaegu üldse treenida.
Mai viimastel päevadel püstitas Pahapill Götzises 8398 punktiga isikliku rekordi. Kogu edasine hooaeg näis helge. Seda enam, et nii mitmelgi alal jäi Pahapillil veel korralik varu. Ilus tulemus Daegu MMil näis piltlikult öeldes olevat vaid vormistamise küsimus.
Paraku vigastas Pahapill juuni keskel seljanärvi ega saanud seetõttu kolm nädalat üldse joosta ega hüpata. Küsimusele, kuidas tema treeningud juuni lõpust juuli alguseni välja nägid, vastas Pahapill: «Oeh, kes seda aega mäletada tahaks?»
Samas tunnistas ta, et pole seetõttu Daegu MMi medalimõtteid maha matnud. Ja ei kavatsegi seda teha. Vastasel korral oleks ta hooaja tähtsaimast võistlusest loobunud. «Medalimõtteid ei tohi kunagi maha matta. Iga sportlane võitleb viimase ala viimaste meetriteni. Tuleb lihtsalt oma võistlust teha ja üritada maksimumtulemus teha,» nentis Pahapill.
Kümnevõistlejale vajalikke tehnika- ja kiirustreeninguid on ta saanud teha alles juuli keskpaigast. Kaugus-, kõrgus- ja teivashüpe – just nendele aladele võib vigastuspaus kõige valusama pitseri vajutada.
«Hüpetes võivad ärajäänud treeningud kõige enam tunda anda. Heidetes-tõugetes teen vajaliku tulemuse ikka ära,» arutles Pahapill, kelle sõnul ei tohiks olla probleem ketas üle 48 meetri heita.
Pahapilli olukorda raskendab seegi, et pärast Götzist pole ta ühelgi võistlusel kaasa teinud. Seega valitseb tal oma seisundist suures osas teadmatus. Vaid treeningutel tehtud katsed näitavad, et seis pole sugugi halb. «Ma ei ütleks, et mu seisund on halvem kui enne Götzist.
Samas tahaks ju alati, et vorm oleks parem,» tunnistas Pahapill, kes on kogu suve vältel abi saanud tunnustatud füsioterapeudilt Lauri Rannamalt. Lisaks abistab meest Martin Vahimets, kes läheb eestlasega kaasa ka Daegu MMile.
Küsimusele, kui palju punkte tal sees on, vastas Pahapill muigamisi: «Päris palju punkte on sees. Kohe mitu tuhat punkti. Aga eks võistlus näitab, milline summa kokku tuleb.»
Enda sõnul jääks ta võistlusega rahule siis, kui suudaks taas kord isiklikku tippmarki uuendada. Kas see ka koha poodiumil tagab, näeme juba 28. augustil. «Ma ise usun, et pronksmedal on saadaval.
Samas, üllatusmehi võib palju olla: Eelco Sintnicolaas, Andrei Kravtšenko, Yordani Garcia. Neid mehi on kindlasti veel ja neil kõikidel on medalid ja vajalikud kogemused olemas. Konkurents on karm!» arutles Pahapill, kes ise hoiab maailma hooaja edetabelis neljandat positsiooni.
Tema ees on 8729 punktiga Ashton Eaton ja 8689 silma kogunud Trey Hardee. Ameeriklaste järel on edetabelis kolmas kuubalane Leonel Suarez 8440 silmaga.
Daegusse jõuab Pahapill täpselt seitse päeva enne võistlust. See pidavat olema aklimatiseerumiseks piisav aeg. «Kõige teravamad treeningud on seljataga. Ja nüüd polegi enam suurt midagi teha – varsti saab pakkima hakata!»
Kõigilt võetakse verd
Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) võttis eelmisel nädalal vastu otsuse, et Daegu MMil peavad kõik sportlased vereproovi andma. Ühtekokku võetakse seega ligi 2000 vereproovi. «Kui nad väga palju verd ei võta, siis pole mul selle vastu midagi!» muigas kümnevõistleja Mikk Pahapill, kes pooldas IAAFi otsust. «Tore, et nad dopingu vastu niimoodi võitlevad.»
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu esindajate sõnul täiustab selline meetod tavapärast dopingukontrolli. Lisaks võetakse sportlastelt 500 uriiniproovi nii võistluste ajal kui ka väljaspool. Eesmärk on avastada kõik keelatud aineid tarvitanud sportlased.