Need, kes kartsid, et ei saa enam kunagi 100 meetri jooksu maailmarekordi püstitamist näha, võivad oma palgelt pisarad pühkida. Stanfordi Ülikooli professori Mark Denny sõnul pole sprinterid inimvõimete piirini veel küündinud.
Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on rekordid langenud nagu naftahind maailmaturul. Ja seda nii trekisõidus, ujumises kui ka kergejõustikus.
Pekingi olümpia säravaimaks täheks tõusnud Usain Bolti 100 meetri rekord 9,69 tõstatas küsimuse: kas inimvõimete piir on juba käes? Ja vastus – ei ole!
Oma uurimuses kolm liiki vaatluse alla võtnud professor Denny andmetel pole hobused ja koerad juba aastaid kiiruslikult edasi arenenud. Inimesed seevastu aga küll. Aastatepikkuse uurimistöö tulemusel pani professor paika kolme liigi võimalikud maksimumkiirused.
Ta järeldas sellest, et meessprinterite lagi 100 meetri jooksus oleks 9,48 ning naistel 10,39. Tundub uskumatu? Aga sada aastat tagasi tundus uskumatu ka see, et keegi võiks läbida sprindidistantsi alla 9,7 sekundi.
Üks mis kindel, Bolt oleks suutnud juba Pekingi OMil 100 meetrit märksa kiiremini läbida. Jamaicalane võttis hoo alla, trummeldas vastu rinda ning alles siis ületas finišijoone.
Kas Bolt oleks jõudnud inimvõime maksimumpiirini, kui ta oleks finišis publiku asemel jooksule keskendunud? «Me ei saa seda kunagi teada,» vastas maratonijooksu harrastav Denny.
Septembris analüüsis sama finaaljooksu Norra teadlane Hans Eriksen, kelle hinnangul võinuks Bolt 100 meetrit läbida 9,55ga, kui ta poleks finišis aeglustanud. Paraku ei maksa «oleksid» spordis mitte punast krossigi.
200 meetris on Denny hinnangul arenguruumi veel küllaga. Bolt püstitas suvel Pekingis uueks maailmarekordiks 19,30. Inimvõimete piir oleks ameeriklase sõnul aga 18,63.
Meeste maratonis oleks inimvõimete piiriks 2:00.47. Etioopia jooksutähe Haile Gebrselassie püstitatud maailma tipptulemus on 2:03.59.
Denny uuringutulemused näitavad, et naised on juba praegu maksimumvõimetele üsna lähedal. Ometi on ka seal veel mõningast varu.
Näiteks naiste maratonijooksus on Denny andmetel ülempiiriks 2:12.41. Praegu hoiab rekordit inglanna Paula Radcliffe, kes on distantsi läbinud 2:15.25ga. Professori sõnul on just naismaratoonarid need, kes saavad esimesena tõestada, kas tema teooria peab paika.