Ebastabiilne Kanter vajab medaliks ühte õnnestumist

Eesti medalilootus Gerd Kanter teab, et kiiruse ja jõu taha ei jää MMil midagi – võimalik probleem seisnevat heitetehnikas. Foto: EKJL/mumm.ee

Aastaid valitses Eesti kergejõustikus teadmine, et kui keegi teine midagi ei saavuta, aitab Gerd Kanter riigi au päästa. Esimene tagasilöök tuli mullu EMil, kuid nii õrnas seisus kui praegu pole Kanter veel
medalijahile läinud. Samas pole seis ka lootusetu.

Olukorra keerukust ei peegelda niivõrd eilne Daegu MMi kettaheite eelvõistlus, kus Eesti parim kergejõustiklane leppis alles üheksanda tulemusega ja jäi alla isegi kaasmaalasele Märt Israe­lile, kuivõrd see, et ta pole koos treener Vesteinn Hafsteinssoniga suutnud terve suve jooksul leida õiget heitetehnikat.

«Kord tuleb heide hästi välja, siis jälle ei tule… pidevalt peab mängima ja otsima. Nii on möödunud terve hooaeg,» mõtiskles eile 63.50 heitnud Kanter. «Õnneks ei näidanud eelvõistluses keegi kosmost, seepärast pole asi hull. Tegelikult näitavad võistluseelsed testid, et seis on parem kui enne mullust EMi.»

Treeningud sisendavad usku

Tulemustes pole see väide veel tänavu kajastunud. Maailma hooaja edetabelis hoiab Kanter 8. kohta, olles soosikutest kõige tagumine mees. Suve jooksul heidetud imetulemused ei maksa aga MM-katlas midagi. Näiteks eile ei ületanud kvalifikatsiooni normi 65.50 ükski mees. Hooaja edetabelijuht ungarlane Zoltan Kövago jäi aga sootuks 12 hulgast välja nagu ka kolmas mees, ameeriklane Jarred Rome.

Treeningute üksikud õnnestumised on need, mis panevad Kanterit uskuma, et ta suudab täna Eesti aja järgi kell 13.50 algaval võistlusel suurde mängu sekkuda. On ta ju varemgi ühe heitega medaleid võitnud – miks ei võiks nii minna seegi kord?

«Tean, et kiiruse ja jõu taha ei jää midagi. Võib-olla pole need näitajad päris võrreldavad minu parimate aastatega, kuid peamine probleem on siiski heitetehnikas,» tõdes Kanter. Sama rõhutas ka treener Hafsteinsson.

Nagu muudest probleemidest veel vähe oleks, tabas Kanterit päev enne eelvõistlust seljavalu. Süüdlaseks sportlasküla kõva voodi. «Hommikul ärgates oli asi päris hull, voodist tõustes ei saanud ennast sirgugi. Pidin võtma valuvaigisti,» kirjeldas ta. «Kui ma oleks täna (eile – toim) ärganud sama tundega, olnuks asi hull. Selle vältimiseks püüdsin öösel magada rohkem külgedel.»

Tänaseks lõppvõistluseks valmistumisel pole Kanteri jaoks enam midagi uut. Kahe jõuproovi vahele jääva ligi 30 tunni jooksul kavatseb ta mõistagi anda end massööri meelevalda, magada ja niisama veidike ringi liikuda. «Kuna võistlus on õhtul, pole magamamineku kellaaeg kuigi oluline, usun, et uinun umbes kella ühest,» arvas ta.

Kuld võttis Israelilt pinged

Kui Kanter oli võistlusjärgseid intervjuusid jagades rahulikus meeleolus, siis Israeli nägu säras naerust. Ei, ta ei vaimustunud sellest, et suutis korrespondentsvõistluses Kanterit edestada – protokolli see võiduna kirja ei lähe –, vaid endale seatud eesmärkide täitmisest.

«Ennustasin, et 63.50 viib edasi, ja tegin selle kohe esimesel katsel ära. Järgmistel katsetel sain juba lihtsalt ringi ja sektorit proovida,» rääkis ta ja andis oma pingevabale olekule ka hea seletuse. «Universiaadi kuld võttis kõik pinged maha. Hooaja eel sai see võetud eesmärgiks ja nüüd ära tehtud.»

Mehe rahulikule hingele viitab ka öine sügav uni. Israel rääkis, et tavaliselt on tal võistluseelsel ööl magamisega raskusi, enne eelvõistlust põõnas aga probleemideta.

Lõppvõistlusest rääkides hoidus Israel kõrgelennulistest ennustustest, tunnistas vaid, et soovib jõuda kaheksa parema hulka. «Hullu pole mõtet ajada, aga kui suudan lõtvust säilitada, ei tohiks probleeme tekkida,» leidis ta. «Tegelikult ei saa eelvõistluse põhjal suuri järeldusi teha, lõppvõistlus on hoopis midagi muud.»

Israel uskus, et medalite eest hakkavad võitlema kõik tuntud nimed, võimalust nägi ta ka Kanteril.

Kanteri suured konkurendid

Virgilijus Alekna (Leedu)
Pärast paari kesisemat hooaega on 39-aastane Leedu vanameister taas tugevas löögihoos, olles maailma hooaja edetabelis 67.90ga 6. kohal.
Alekna  harjutas viimase hetkeni kodus ja saabus Daegusse alles kaks päeva enne kettaheite eelvõistlust. Eile heitis ta hommikukuumuses 64.21 ja oli endaga rahul. «Võistlusolud olid minu jaoks rasked, alustasime heitmisega, kui Leedus oli kell alles kaks öösel, lisaks segas kuumus. Seda kõike arvestades oli tulemus korralik,» rääkis ta. «Võinuksin juba pärast esimest katset ära tulla, aga tahtsin ringi ja sektoriga kohaneda.»
Kullavõitu ei soovinud kahekordne maailmameister ennustada, kuid märkis kavalalt muiates, et kõik on võimalik.

Robert Harting (Saksamaa)
Kaks suve tagasi Berliinis viimase katsega kulla võtnud mees on püsinud võitmatuna möödunud aasta 8. augustist. Tänavu suvel on ta osalenud kaheksal võistlusel ja olnud alati peoperemees.
Eile piirdus ta vaid ühe katsega – 64.93 ei tähendanud küll kvalifikatsiooninormi ületamist, ent 26-aastane atleet oli oma edasipääsus kindel ja tuli sektorist ära. Võimalik, et ta ei tahtnud koormata oma põlve, et mitte süvendada teda juba rohkem kui kuu vaevavat vigastust. Kui tõsise traumaga on tegemist ja kui palju see šõumehe kuulsusega sakslast segab, teab ilmselt vaid ta ise. Gerd Kanter suhtub aga konkurendi juttudesse ettevaatlikult, vastased on varemgi end jutuga võimalikult hädiseks muutes vett soganud.  

Piotr Malachowski (Poola)
Eilse eelvõistluse võitja 65.48ga, lisaks on ta valitsev Euroopa meister ja ka mees, kellelt Harting röövis Berliini MMil viimase katsega kulla. Hõbemedal on 28-aastasel mehel kodus ka Pekingi olümpialt.
Just Malachowski on mees, kelle udujutu tõttu ei usu Kanter enam ühegi konkurendi väiteid vigastusest. Berliini MMil oli tal enda väitel käsi väga-väga haige, kuid nagu selgus, oli see piisavalt terve, et võtta Kanteri ees hõbe.

Tänavu on temagi kurtnud põlvevigastust, Poola meedia andmetel on tal probleeme ka ühe sõrmega. Sealsed ajakirjanikud nimetasid oma lemmiku etteastet vankumatuks. Kindlasti kuulub ta homme kõige kõrgema koha nõudlejate hulka.

Ehsan Hadadi (Iraan)
Pekingi olümpial ühe soosikuna lõppvõistluselt eemale jäänud ja seepeale lohutamatult pisaraid valanud mees on kogu Daegu kettaheite musti hobuseid.

Ta pole täiskasvanute hulgas suurtel tiitlivõistlustel veel kunagi midagi saavutanud, lõppvõistluselegi on pääsenud vaid korra – 2007. aastal Osakas. Kuid 26-aastase mehe isiklik rekord on nii kõva kui 69.32 ning mis peamine, eilsel eelvõistlusel oli ta väga kindel.

Kanteri sõnul on Hadadi rääkinud koduses Iraanis leiduvast paigast, kus ta on heitnud hea tuule toel 76 meetrit. Pole teada, kui tõsiselt seda väidet võtta, kuid Kanteri hinnangul on ta üks nendest meestest, kes võivad heita 66–67 meetrit. Pekingi olümpiavõidu puhul oleks teda preemiana oodanud 25 autot ja 60 kilo kulda – huvitav, millega teda MMil motiveeritakse? 
 
Ülejäänud seltskond

Võimalik, et suurte konkurentide hulka tuleks arvata ka hispaanlane Mario Pestano, ent aastad on näidanud, et suurvõistlustel kipub ta kõrbema. 33-aastane mees pole seni võitnud ühtegi tõsiseltvõetavat medalit.
Kuubalase Jorge Fernandeze, indialase Vikas Gowda, austraallase Benn Harradine’i ja briti Brett Morse’i võimalused näivad kesised.