Kanteri abikaasa valas taas rõõmupisaraid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gerd Kanteri abikaasa Liina Kanter.
Gerd Kanteri abikaasa Liina Kanter. Foto: Liis Treimann

Kaks nädalat enne Daegu MMi käis olümpiavõitja Gerd Kanter vanematekodus Vigala vallas Tiduvere külas ketast lennutamas. Iga tema heite järel raputas isa Jaan mõtlikult pead ja tõdes: «Seis on kehv. Gerd pole juba aastaid siin nii vähe heitnud.»



Kui kvalifikatsioonivõistlus andis pessimismile alust, siis eile hommikuks oli miski muutunud. Jaan Kanter tundis, kuidas sisetunne ütles talle vaid üht: «Gerdil läheb võistlus väga hästi.» Seesama sisetunne pole teda varem alt vedanud. Ja ei vedanud seegi kord.

Juba pärast ebaõnnestunud avakatset ütles Jaan Kanter kodustele: «Pange tähele! Poiss paneb teisel katsel kõvasti juurde!» Teisel katsel heitiski eestlane 66.95 ja see vallandas Kanterite vanematekodus rõõmupeo. Sealsamas hüppasid õnnelikult õhku nii isa Jaan, ema Imbi, abikaasa Liina kui ka viimase ema Viive.

Kõige õnnelikum olevat medali üle olnud Kanteri abikaasa Liina. Nagu Imbi Kanter muigamisi ütles: «Ta kartis juba, et Gerd tuleb jälle, kurb nägu peas, tagasi ja siis peab teda taas lohutama!» Liina Kanter vastas: «Mul pole Gerdi lohutamise vastu mitte midagi! See tuleb mul päris hästi välja!»

Liina Kanteri sõnul on temal endal õnneks väga vähe vaja. Ta on õnnelik siis, kui Gerd on oma tulemustega rahul. See aga tähendab tema puhul vaid kõrgete eesmärkide täitumist.

Punased telefonid

«Pärast olümpiat pole minu jaoks oluline, kas Gerd suudab end taas tõestada või mitte. Aga ma tean, kui kehvasti ta ise end tunneb, kui ta ei suuda end realiseerida. Seepärast ongi oluliselt mõnusam, kui ta suudab enda tulemuse ära teha,» rääkis abikaasa, kes pärast Kanteri medalit ka rõõmupisaraid valas.

«Pisarad tulid silma siis, kui Gerd pärast võistlust helistas ja ütles, et mõtles kogu see aeg ka meie peale. Ta mõtles sellele, kuidas meile võimalikult vähe närvikõdi tekitada. Gerd ikka oskab üllatada! Ma poleks arvanud, et ta ka võistluse ajal meie peale mõtleb!» rääkis Liina Kanter õnnelikult.

Nii Pekingi olümpiavõitja abikaasa, ema kui ka isa tunnistasid kui ühest suust, et viimaste aastate tiitlivõistlustel oli näha, et Kanter ei jäänud iseendaga rahule. Ka tänavune hooaeg kulges üle kivide ja kändude. Seetõttu mõjus MMi hõbe kui palsam kõigi hingele.

Kohe pärast võistlust korkis Jaan Kanter lahti šampanjapudeli ja pidu võis alata. Kanterite telefonid olid punased ning õnnitlusi tuli nii kaugematelt kui ka lähedasematelt tuttavatelt.

«See oli võidetud hõbe, mitte kaotatud kuld! Tuleb vaadata Gerdi hooaega!» viitas isa Jaan Kanter poja tänavusele võistlushooajale, mis nii mõnelgi korral pettumuse valmistas. Ka hooaja edetabelis oli eestlane alles tavapäratul 8. kohal.

Ometi suutis kettahiid end just hooaja tähtsaimaks võistluseks kokku võtta. Ja mis oli tema saladus? «Ta ise tahtis end nii väga tõestada. Paljud ju hakkasid Gerdi maha kandma, hakkasid teda juba veteraniks nimetama. Ja seda enam, et ajalehed juba teatasid, et eestlased MMil medalit ei võida,» rääkis Imbi Kanter.

Närvid ei pea vastu

Pärast eilset mõtlevad paljud juba Londoni olümpiale, kus Kanteril on tiitel kaitsta. Nii ka tema isa Jaan ja ema Imbi. «Ootused on kõikidel kõrgel. Kuigi spordis võib kõike juhtuda, ei tohiks eesmärke siiski alla lasta. Praeguse seisuga tahaks ikka, et Gerd kaitseks seal tiitlit,» leidis isa Jaan.

Ometi ei kavatse ta pojale olümpiale kaasa elama minna. «Mul närvid ei pea lihtsalt vastu. Viimati käisin Göteborgi EMil, kus Gerd hõbeda sai. Pärast seda pole tiitlivõistlustel enam kaasas käinud,» rääkis Jaan Kanter ja lisas: «Kui kehvasti läheb, siis ma ei suudaks seal hotellis lihtsalt passida. Siin, maal, saaksin vähemalt kohe tööd tegema hakata!»

Ema Imbi ja abikaasa Liina elavad Kanterile Londoni olümpial suure tõenäosusega aga siiski kohapeal kaasa. Loodetavasti pakub kettavägilane neile seal sama ilusaid emotsioone kui Pekingi olümpial.

Tagasi üles