Pea aasta vigastuse tõttu võistlustelt eemal olnud kolmikhüppaja Kaire Leibak pühib Eesti tolmu jalgelt ning siirdub treenima USAsse, eesmärgiga pääseda Londoni olümpiale. Võimalik, et hoopis kaugushüppajana.
Olümpiale ihkav Leibak hakkab harjutama USA tipptreeneri käe all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu septembri keskel tabas Leibakut suur tagasilöök – Eesti kolmikhüpperekordi omanikul purunes treeningul vasaku jala kannakõõlus ning tal tuli minna operatsioonile. Kevadel vigastas ta haiget jalga taas ja pidi uuesti lõikusele minema, mis aga tähendas, et ka suvine hooaeg jäi Tartust pärit piigal vahele.
Nüüd on Leibak saanud seitse nädalat vähemalt enda hinnangul enam-vähem korralikult trenni teha ning tulevik paistab helge. 2006. aastal juunioride MMil kuldmedali võitnud ja aasta hiljem juunioride Euroopa meistriks tulnud ning 2008. aasta Pekingi olümpial 10. koha saanud Leibak asub oktoobrist USAs Floridas treenima maailma ühe tunnustatuima kergejõustikutreeneri Rana Reideri juhendamisel.
Reideri õpilaste hulka kuuluvad näiteks Ateena olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister, kaugushüppaja Dwight Phillips, 2005. aasta kolmikhüppe maailmameister Walter Davis, kolmikhüppe tänavuse hooaja maailma edetabelis 17.68ga 4. kohal olev
Christian Taylor, kaks aastat tagasi Berliini MMil kaugushüppes 6. koha saanud Shara Proctor ja Daegu MMil 100 m tõkkejooksus medalisoosikute sekka kuuluv Danielle Carruthers, lisaks on Reider aastaid olnud kümnevõistluse Pekingi olümpiavõitja Bryan Clay tiimis abitreener.
Otsus sündis kolme päevaga
Kuidas sattus nii nimekasse seltskonda viis aastat tagasi Eesti rekordi 14.43 püstitanud Leibak? Tegelikult sai kõik alguse Pekingi olümpial, kus Leibak tutvus USA kaugushüppaja Trevell Quinleyga, kes on pärast seda korduvalt ka Eestis Kuldliiga etappidel võistlemas käinud.
Maikuust tuli Quinley Eestisse treenima ning kord uuris Leibak, kas noormees teab mingeid huvitavaid taastuvaid harjutusi. Quinley oli lahkelt nõus seletama, saatis veel meili teel juhendeid lisaharjutusteks ning kontakteerus Suurbritannia kergejõustikukoondise füsioterapeudi, ameeriklase Dan Pfaffiga, kellega Leibak on varemgi kokku puutunud. Pfaff saatis ka oma soovitused ning Leibak asus usinalt treenima.
«Enda arvates läks mul natuke kauem aega, aga Trevelli sõnul olin juba kolmandal päeval öelnud, et tulen USAsse,» naeris esialgse plaani järgi suveni suure lombi taha Jacksonville’i siirduv Leibak. «Trevell rääkis oma treeneriga ning ta oli kohe nõus. Kusjuures, paljud on tahtnud sinna gruppi minna, aga ei ole saanud.»
Leibak selgitas, et vaagis ka plusse ja miinuseid, aga midagi negatiivset oli tal raske leida. «Ülikooli lõpetasin kevadel ära, poiss-sõber küll on, aga temaga rääkisin ka ja kõik on hästi. Muu mind siin kinni ei hoia,» nentis ta, lisades, et senine treener Andrei Nazarov lubas, et kui Leibak Eestisse naaseb, võib nende koostöö jätkuda. «Floridas on superkliima, aasta läbi on soe, treener on üks maailma paremaid.»
Keskendub kaugushüppele
Säravaima sihina on Leibaku silme ees pääs järgmisel aastal Londonis peetavatele olümpiamängudele. «Tean, et normid on nii kõrged, aga see on minu suur unistus ja eesmärk. Isegi kui ma sinna ei jõua, aga teen ikka normaalse tulemuse, siis vähemalt tean, et võin karjääri jätkata,» mõtiskles ta. «Arvan, et keskendun nüüd rohkem kaugushüppele. Iseenesest on mul tõukejalg terve, aga ma pole kindel, kuidas haige jalg kolmikhüppele vastu peaks.»
Kaugushüppes on Leibaku isiklik rekord 6.40, mille ta püstitas 17-aastasena.
Leibak avaldas, et rahalise poole pealt on suur abi Eesti Olümpiakomitee toetusest ning kolm aastat tagasi saadud A. Le Coqi noorsportlase miljonikroonisest preemiast, mis jaguneb viie aasta peale.
«Otsisin ka sponsoreid, aga kuna on aasta lõpp, pole keegi väga aldis toetama,» tõdes ta. Lisaraha teenib Leibak veel ka vanalinnas paiknevas kohvikus Must Puudel, mille üks omanikke on tema kallim, endine jalgpallur Aivar Anniste.
«Iseenesest midagi väga hullu pole, olen piisavalt raha säästnud,» lausus Leibak. «Kõik rahalised preemiad, mis olen kuskilt saanud, on arve peal alles, ma pole sentigi ära kulutanud. Aga ma ei taha neid ka eriti kasutada, pigem olen praegu Puudlis tööl ja proovin sponsoreid leida.»
Tasapisi treeningutel juba hüppeharjutusi tegev Leibak tunnistas, et harjutamine pakub talle praegu tõelist naudingut. «Naudin trennitegemist, sest see on nii teistsugune ja tõesti hea on teha. See on täiesti nagu uus hingamine, loodan, et seis läheb järjest paremaks,» õhkas ta.
«Mul on hammas tegelikult nii verel, tunnen treeningulaagritest ja võistlustest suurt puudust. Ma pole nii pikalt võistelnud, et kole lugu juba.»
«Samas, viimasel aastal läks võistlemine ka nii halvasti, et mingit rõõmu ei pakkunud. Nüüd saangi täiesti puhtalt lehelt alustada,» lisas Leibak.
Kui aga USA treeneri abiga ei õnnestu tippu naasta, kas see tähendab karjääri lõppu? «Ma päris niimoodi pole mõelnud, aga kui ma hüppan kaugust näiteks 5.60 ja kolmikut 12.80, siis ma väga ei viitsi teha sporti,» sõnas Leibak siiralt.
«Olen nii paljudel tiitlivõistlustel käinud, aga kui mul sinna ja GPdele enam asja ei ole, siis ei paku sport mulle enam väga pinget. Pigem teen trenni olümpiamängude kui näiteks Kunda võistluste 3. koha nimel.»
Rana Reideri Tuntumad õpilased
• Kaugushüppaja Dwight Phillips – Ateena olümpiavõitja, kolmekordne maailmameister (2003, 2005, 2009)
• Kolmikhüppaja Walter Davis – 2005. aasta maailmameister
• Kümnevõistleja Bryan Clay – Pekingi olümpiavõitja, Ateena olümpiahõbe, 2005. aasta maailmameister
• Kolmikhüppaja Christian Taylor – tänavuse hooaja edetabelis 17.68ga neljas
• Kaugushüppaja Shara Proctor – 2009. aasta MMi kuues, tänavuse MMi 11.
• 100 m tõkkejooksja Danielle Carruthers – tänavuse hooaja edetabelis 12,52ga kolmas