/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2011/09/01/731428t1h7046.jpg)
Kõrgushüppe eelvõistlusest kangelaslikult läbi murdnud Anna Iljuštšenko seisab raske ülesande ees: kuidas taastada kahe päevaga eelvõistluse kümne katsega tohutu koormuse saanud jalgades jõud ja põrge.
Suur küsimus - kuidas taastada finaaliks Iljuštšenko jalgade teravus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iljuštšenko jaoks on taastumine alati probleemiks olnud. Pärast võistlust on tal jalad tavaliselt paar päeva valusad ja hüppamine raskendatud. Eile tegi ta võistluses kümme hüpet, sellele eelnes tavatult palju, koguni viis proovikatset.
«Midagi tuleb nüüd ette võtta,» sõnas Iljuštšenko laupäevasele lõppvõistlusele mõeldes ja lisas, et vastasel korral võib tulemus jääda väga kesiseks. Suur roll on taastumises füsioterapeut Indrek Tustitil, kellel lasub kohustus teha piiga jalgadega sisuliselt imet.
Tavaliselt on Iljuštšenko võistlusvormi timminud tema treener Martin Kutman, kellel on selle tarbeks oma spetsiaalne massaaž, kuid 83-aastane vanahärra jäi tervisele mõeldes MMilt kõrvale. Seepärast tuleb loota tavalisematele võtetele.
Hommikuti raske hüpata
Tegelikult tundis Iljuštšenko jalgades väsimust juba eile hommikul. «Tunne oli selline, nagu oleksin juba trenni teinud,» tõdes ta. «Pealegi on hommikuti raske hüpata, jalad alles magavad. Ilmselt seepärast kadus ka õige hoojooks. Võistluse käigus võtsin hoojooksu märki kolm pöida tagasi, sellist asja ei juhtu tavaliselt kunagi.»
Iljuštšenko hädad saidki alguse hoojooksust, mis ei tahtnud kuidagi klappida. Ta tunnistas, et lähenes latile ebamugavas asendis ja see väljendus ka hüpetes. Ärevad hetked saatsid kogu võistlust: algkõrguse 1.80 ületas ta alles teisel katsel, kahte üritust läks vaja ka kõrgustel 1.89 ja 1.92.
Kuna aga eelvõistluse tase osutus erakordselt kõrgetasemeliseks, polnud lõppvõistlusele pääsemiseks muud võimalust, kui saada jagu ka kvalifikatsiooninormist 1.95. Kolmandal katsel saigi Iljuštšenko sellega hakkama. Latt küll värises kergest puudutusest, kuid piigal oli põhjust risti ette lüüa ja kergendatult ohata.
«Võistluse ajal hakkasin juba mõtlema, et mis vormis ma üldse olen, kui hüpatud ei suuda,» rääkis Iljuštšenko teda võistluse ajal vallanud tumedatest mõtetest. «Sportlik vorm koosneb ju füüsilisest ja vaimsest seisust ning tehnikast, täna tehnikat polnud.»
Saab treenerilt peapesu
Iljuštšenko jaoks muutis kogu võistluse keeruliseks Kutmani puudumine. Alates Hiinasse universiaadile sõitmisest on ta pidanud ise hakkama saama, suhtlus treeneriga on piirdunud vaid telefonivestlustega. Daegus aitas Iljuštšenkot Eesti koondise peatreener Aivo Normak.
«Aivost oli veidike ikka abi. Üksinda oleks seal all olnud väga raske, nüüd sain vähemalt veidikenegi nõu pidada ja paar sõna rääkida,» rääkis Iljuštšenko. Normak lisas, et püüdis tehnilistesse detailidesse mitte sekkuda. «Minu nõuanded piirdusid rohkem lihtsate soovitustega üle hüpata,» tunnistas ta.
«Võtsin kõik kümme katset linti, siis saab Anna neid ise analüüsida.»
Sportlane lootis, et Kutman nägi võistlust teleri vahendusel ja annab talle lõppvõistluseks mõned head soovitused. «Tänase eest saan kindlasti ka peapesu,» arvas ta. «Kuna hoojooks ei klappinud, mõtlesin, et ükskõik, kuidas jooksen, peaasi, et tõukan. Ainult üks hüpe tuli välja, ülejäänud olid täiesti võõrad.»
Kõrgushüppe lõppvõistlusele pääsesid mõlemad suursoosikud – tiitlikaitsja Blanka Vlašič ja vähem kui aasta tagasi sünnitanud Anna Tšitšerova. Kuna kõik 12 naist ületasid 1.95 ja neist viiele oli see kas isiklik rekord või hooaja tippmark, ootab laupäeval ees tippvormi jõudnud naiste põnev heitlus.