Niit kavatseb olümpia nimel Eestit vältida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marek Niit tunnistas eile pärast 200 m eeljooksu ausalt, et teadis: vormi pole ega tule.
Marek Niit tunnistas eile pärast 200 m eeljooksu ausalt, et teadis: vormi pole ega tule. Foto: EKJL/mumm.ee

Talvel ja kevadel hiilgavaid aegu jooksnud, kuid MMi startideks vormi minetanud Marek Niit lubab kogemusest õppida ja tuleval suvel Eestisse tulekust loobuda. Vaid tugevate kaaslastega harjutades näeb ta võimalust olümpial hästi esineda.

Daegu MMi kesised tulemused olid Niidu tänavusse hooaega sama hästi kui algusest peale sisse kodeeritud. Talvel ja kevadel USAs ülikooli eest võisteldes tippvormi jõudnud ja arengus tugeva hüppe teinud mehel oli keeruline hoida teravust augusti lõpuni. Seda enam, et suveks koju naastes langes järsult ka treeningute kvaliteet.

Seepärast ei näegi Niit järgmisel suvel muud võimalust kui tulla otse USAst Helsingisse EMile ja pärast seda naasta Ameerikasse või otsida Londoni olümpiaks valmistumiseks mõni Euroopas harjutav tugev jooksjate treeningugrupp. «Eestis pole mul kellegagi koos harjutada. Saaksin joosta vaid Rasmus Mäega, kuid tema peab seda tegema tõketega,» tõdes Niit.

Selleks et järgmisel hooajal olla kõikidel olulistel võistlustel tippvormis, on vaja väga hästi läbi mõeldud plaani. Veebruaris saabub USA üliõpilaste sisevõistluste tippaeg, mai lõpus ja juuni alguses peab kiirust näitama USA üliõpilaste meistrivõistlustel. Helsingi EM toimub juuni lõpus, Londoni olümpia kergejõustiku programm algab veel kuu aega hiljem. Hinnaalandust ei saa teha ühelgi neist jõuproovidest.

Seni pole suurvõistluste ajaks tippvormi sättimine Niidul õnnestunud. 24-aastane välejalg on küll juunioride maailmameister, kuid täiskasvanute konkurentsis pole tiitlivõistlusel säranud. Osaka MMil oli ta kaasas lihtsalt kehana, et saaks suurendada sportlaste abipersonali, kaks aastat hiljem Berliinis takerdus võistlus vigastuse taha. Daegu MMi avapäeval oli ta 100 m jooksus 10,53ga 32. Eile varahommikul tuli aga 200 m jooksus leppida ajaga 20,90 ja 30. kohaga. Hooaja alguse tulemustest jäi ta kaugele.

Jalgades puudus teravus
«Teadsin, et vormi ei ole ega tule,» tunnistas Niit ausalt. «MMile tulin jooksma rohkem kohusetundest. Universiaadil joostud ajast olin küll kiirem, kuid sel pole tegelikult tähtsust.» Juba enne 200 m jooksu tõdes ta, et jalgades puudub teravus ja isegi väiksem kiirendus tekitab väsimust. «Võistluses jätkus vormi vaid sirgel kümneks meetriks, ei rohkemaks,» lisas ta.

Arkansase ülikoolis õppiv Niit harjutab Doug Case’i juhendamisel. Mõistagi on kooli ja treeneri jaoks kõige tähtsamad kohalikud võistlussarjad. Tehtava töö kvaliteedimärgiks on neli uuendatud Eesti rekordit, varjupooleks aga see, et Niidul ei õnnestunud tulla märtsis sise-EMile Pariisi ja ebareaalne on tema osalemine ka eeloleval talvel sise-MMil Istanbulis.

«Sellised käigud pole mõeldavad. Küll aga on läbiräägitav variant, et treener aitab mind olümpiaks valmistumisel,» rääkis Niit. «Uurisin juba tänavu võimalust, kas ta saab teha mulle plaanid MMiks treenimiseks. Ta oli nõus, kuid loobusin ise – arvasin, et saan oma peaga hakkama. Võib öelda, et lasin selle asja natuke üle aisa.»

Suurt treeninguindu polnud
Pärast kooliaasta lõppu Eestisse naastes oli Niit küll mõtetes täis tahtmist suvi otsa treenida ja end MMi ajaks uuesti vormi timmida, kuid tasemel kaaslaste puudumisel ei suutnud end üksinda piisavalt piitsutada. «Ühtegi trenni ma vahele ei jätnud, kuid suurt indu ka polnud,» nentis ta. «Eesti kliimas on väga raske olla ja korralikult trenni teha.»

Lisaks heal tasemel treeningukaaslastele märkis Niit USA ülikooli treeningugrupi suure plussina taastumisvõimalusi. «See on seal väga hästi paigas – võib öelda, et harjutuskord koosneb võrdses osas treeningust ja taastumisprotseduuridest,» kirjeldas ta ja lisas, et Eestis suudab midagi sarnast pakkuda vaid Indrek Tustit. Paraku on Tustit suurema osa ajast seotud Gerd Kanteriga.

Daegust lendabki Niit otse USAsse. Otse siiski vaid selles mõttes, et ta ei põika enam kodusesse Eestisse. Ameerikasse lendab ta aga läbi Euroopa, seega teeb sisuliselt tiiru ümber maakera.

«Usun, et treener lubab mul nädala või paar puhata, siis hakkame pihta ettevalmistusega uueks hooajaks,» vaatas Niit lähitulevikku. Ta lisas, et 100 meetri jooks pole tema jaoks enam oluline, selle asemel keskendub ta 400 meetri distantsile. «Ülikooli eest pean muidugi teatejooksudes sprinti ka tegema.»

Niidu USA-plaan ei piirdu aga sugugi ainult ülikooliga. Pärast selle lõpetamist plaanib ta spordi nimel sinna jääda. Eestisse naasmine tähendaks tema sõnul tipptasemel spordiga lõpetamist.

«Ülikooli lõpuni on õnneks veel aega, kuid olen juba tuleviku peale mõelnud,» rääkis Niit. «USAs on mitu treeningukeskust, kus head ja tugevad grupid. Usun, et minu tulemustega võetakse neisse harjutama. Mõnes kohas on mul juba ka tuttavaid.»

Tagasi üles