Eesti kergejõustiku häda – MM polnud paljude jaoks tähtsaim

Anna Iljuštšenko tehnika lagunes täielikult lõppvõistlusel ja suutis ta ületada vaid 1.89. Foto: EKJL/mumm.ee

Kergejõustiku MMil võistelnud üheksast Eesti sportlasest kuus rassisid hooaja tähtsaima jõu­proovi eel Hiinas üliõpilastele mõeldud universiaadil. Daegus MMi jälginud Peep Pahv analüüsib, millise jälje jättis see nende sportlikule vormile.

Eesti kergejõustikukoondise esinemise üle pole põhjust nuriseda – üks medal ja veel kolm kohta esimese 12 hulgas pole üheksaliikmelise esinduse kohta sugugi paha. Kuid tulemus võinuks olla veel parem, kui kõik sportlased oleksid keskendunud just selleks jõuprooviks.

Daegus kõrgushüppes 12. koha saanud Anna Iljuštšenko tunnistas vahetult pärast võistlust, et suureks paisunud koduigatsus sundis teda mõtetes vaagima, kas alustada kohvri pakkimist enne või pärast kõrgushüppe lõppvõistlust. Kannatamatult ootas ta juba järgmist varahommikut, et kodu poole teele asuda. Mõni päev varem oli aga Iljuštšenko ühe ajakirjanikuga vesteldes rääkinud, et sooviks juba tagasi oma igapäevasele tööle hambakliinikus.

Mõlemad märgid viitavad, et hooaja tähtsaima võistluse ajaks oli Eesti parim naiskergejõustiklane vaimselt väsinud.

Abiliste puudus

Iljuštšenko viibis kodunt eemal kolm nädalat ja pidi kogu selle aja saama hakkama tervislikel põhjustel Eestisse jäänud treeneri Martin Kutmanita. Tundub ebatõenäoline, et sportlane suudab sedasi tegutsedes säilitada hea hüppetehnika ja püsida tervikuna tippvormis. Iljuštšenkot sundis nii vara Eestist lahkuma suur soov võita universiaadilt medal. Paraku tõi Iljuštšenko selle täitmisel ohvriks just MMi. Eelvõistluses jätkus tal küll jalgades teravust, et ületada head klassi näitav 1.95 ja seda tänavu juba kolmandat korda, ent see oli ka kõik. Juba eelvõistlusel hoojooksu ja hüppetehnikaga kimpus olnud Iljuštšenko piirdus lõppvõistlusel vaid algkõrguse 1.89 alistamisega.

«Hooaja lõpuks lagunes mu tehnika täielikult. Ma pole kolm nädalat treenerit näinud ja ta ei ole saanud mind harjutamisel nõustada,» nentis ta. Just selles lauses peitubki valus tõde. Kõikide panuste asetamine MMile oleks eeldanud universiaadile sõitmise asemel veel nädal või poolteist kodus treeneri pilgu all harjutamist ja alles aklimatiseerumiseks vajalikul päeval Koreasse lendamist. Vähemalt MMi 6. koht oli tema jaoks saadaval. Sportlase rahastamise seisukohalt olnuks see aga ülioluline.

Universiaadil osalemine oli suur risk ka korraldusliku poole pealt. Hiinasse sõitnud koondisel oli küll kaasas kaks massööri, kuid polnud arsti. Lisaks oli kõikide kergejõustiklaste peale vaid kaks treenerit. See kivi ei lenda siiski kergejõustikuliidu, vaid universiaadile sõitu korraldanud akadeemilise spordiliidu kapsaaeda.

Just abiliste puudus maksis kätte mitmevõistlejale Grit Šadeikole, kes Hiinas haigestus ja sai normaalset ravi alles Daegusse jõudes ning kergejõustikukoondise arsti Mihkel Mardnaga kohtudes. Tagantjärele võib vaid õnne tänada, et Šadeiko sai universiaadil teise päeva alguses kaugushüppes nulli. Sellises seisus 800 m jooksu läbimine oleks võinud mõjuda laastavalt.

Universiaad tuletas end Šadeikole meelde ka Daegus. 800 m jooksu ajal tekkisid tal jalgades krambid ja võistlus jäi pooleli. Mardna hinnangul oli krampide tekkes süüdi pikalt palavas kliimas viibimine – higistamine viib soolad organismist välja, lisaks lühikese ajaga tehtud kaks mitmevõistlust…

Maris Mägi jaoks oli Daegu MMi 400 m jooksu poolfinaal 13 päeva jooksul juba viies start. Nii ränkraske ala jaoks oli seda palju, eriti veel arvestades asjaolu, et suvel vaevas piigat ületreenitus. Seepärast on mõistetav, et MMi poolfinaalis polnud Mägi jalgades isikliku rekordi lähistele küündimiseks vajalikku jaksu.

Üks positiivne näide

Raskem on hinnata universiaadi mõju Marek Niidu ja Mihkel Kuke vormile. Neist esimene tunnistas, et tuli MMile vaid kohusetundest ja erilist tulemust ei oodanud. Teine viskas aga mõlemal võistlusel oma keskpärasel tasemel.

Kuid on ka positiivne näide. Universiaadil saavutatud kuld võttis Märt Israelil MMi ajaks maha kõik pinged. Tulemus oli hiilgav – temast sai maailma neljas kettaheitja. Kuid kettaheide on teistsugune ala, kahe võistluse vahele jäänud päevadest piisas taastumiseks täielikult. Veelgi tähtsam on see, et Israeli MMi tulemus oli universiaadi omast parem – seega oli vormitipp rihitud ikkagi Daegusse.

Kuid universiaad polnud ainus Eesti kergejõustiklaste fookust hajutav võistlus. Niit sättis tippvormi kevadel toimunud USA üliõpilasmeistrivõistlusteks ja oli MMi ajaks tühi. Mägi püstitas isikliku rekordi märtsis Austraalias ega jõudnud suve jooksul sellele enam päris lähedale. Šadeiko jaoks oli mõistetavalt hooaja tähtsaim üritus kuldmedaliga lõppenud U-23 EM. Mihkel Kuke hooaja ainus 80-meetrine vise pärineb aga MM-piletite jagamisel otsustavaks saanud võistluselt.

MMiks sättisid vormikõvera tippu vaid kettamehed Israel ja Gerd Kanter ning kümnevõistlejad Mikk Pahapill ja Andres Raja. Neist kolm esimest lõpetasid MMi esikümnes. Rohkem polegi vaja midagi tõestada.

Hinded

Gerd Kanter 5
Kettaheites hõbemedal
Kui sportlane tuleb MMile seisus, kus medal pole kaugeltki kindel, ent tänu julgele tegutsemisele saab hõbeda, pole võimalik talle madalamat hinnet panna. Kanter tõestas, et mullu EMil medalita jäämine oli eksitus ja tegelikult kuulub ta Londoni olümpial kõige suuremate soosikute hulka.
Märt Israel 5
Kettaheites 4. koht
Daegu MMist sai Israeli jaoks läbimurdevõistlus. Teist korda suurvõistluse lõppvõistlusel, esimest korda kaheksa finalisti hulgas ja kohe medalile nii lähedal. Tegelikult väärib Israel viielist hinnet kogu hooaja eest – esmalt soodsates oludes püstitatud esmaklassiline isiklik rekord, seejärel läbi hooaja stabiilsed heited ja universiaadikuld, lõpetuseks MMi 4. koht. Seejuures tasub vaadata nimesid, kes jäid Daegus Israeli selja taha.
Anna Iljuštšenko 4+
Kõrgushüppes 12. koht
Imetlust väärib see, kuidas Iljuštšenko võitles end lõppvõistlusele – tehnika ei klappinud, abi polnud kelleltki küsida, ainus võimalus oli end kokku võtta ja täiest jõust tõugates üle lati lennata. Anna sai sellega hakkama! Viielisest hindest jäi puudu vaid üks kõrgus lõppvõistlusel.
Mikk Pahapill 4
Kümnevõistluses 9. koht
Pahapill tuli Daegusse keerulises seisus – terve suve polnud ta kordagi võistelnud, treeninudki oli lünklikult, täpselt nii, nagu selja alaosas tekkinud närvivalu lubas. Kuid MMi staadionil võttis ta end kokku ja andis sellest seisust maksimumi.
Maris Mägi 4–
400 m 21. koht
Eeljooksust edasipääsemisega täitis miinimumprogrammi, kuid poolfinaalis ei suutnud enam oma aega parandada. Loodetavasti suudab tänavuse hooaja vigadest õppida ja ajastada vormi just hooaja tähtsaimateks võistlusteks.
Mihkel Kukk 3
Odaviskes 23. koht
Kukk ei valmistanud üllatust ega põrunud ka täielikult. Ta viskas täpselt nii palju, nagu on seda teinud terve hooaja.
Marek Niit 3–
100 m 32., 200 m 30. koht
Daegus polnud see Niit, kelle tulemused vaimustasid meid talvel ja kevadel. Sportlasele on raske midagi ette heita – USAs õppimisel ja treenimisel on omad varjuküljed, kuid olümpiasuveks tuleb need probleemid ületada.
Andres Raja 3–
Kümnevõistluses 15. koht
Enne kui Raja ei õpi end suurvõistlustel valitsema, pole korralikku tulemust oodata. Ebarahuldavast päästab vaid see, et isiklikule rekordile kaotas ta protsentuaalselt vähe.
Grit Šadeiko –
Seitsmevõistluses 26. koht
Koht on tinglik, tegelikult jäi võistlus 800 m jooksus pooleli. Ja kuigi piiga näitas mõnel alal head minekut, jääb ta hindeta.

-------------------------------------------------

Ootamatu algkõrgus pani Iljuštšenkol jalad värisema

Esimest korda MMi lõppvõistlusel osalenud Anna Iljuštšenko ületas algkõrguse 1.89 teisel katsel, kuid enamaks jõudu polnud. Lõppvõistlusel osalenute seas pidi ta leppima viimase ehk 12. kohaga.

«Ma pole kunagi varem nii kõrgelt alustanud. Kui sellest päeval kuulsin, hakkasid jalad värisema,» tunnistas Iljuštšenko. «Võistluses lagunes tehnika täiesti ära. Kaldusin õlgadega liiga lati peale ega suutnud seda viga parandada. Otseselt võistluses ma pettunud pole, lihtsalt natuke kahju… oleksin tahtnud kõrgemale hüpata.»

Veel võistluseelsel õhtul kimbutas Iljuštšenkot lihaste valu. Massaaži ja korraliku soojenduse abil sai ta sellest lahti, kuid õiget särtsu jalgades polnud. «Jalad olid ikkagi natuke väsinud,» nentis ta. (PM)